· Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised. Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude liidu vahel ja siis saab Eesti vabaks võidelda. · Metsavennad ründasid vallamaju, nõukogude töötajaid, miilitsaid ja korraldasid diversiooni akte. · Nad elasid punkrites või kaugetes metsataludes. · Süüa tõi külarahvas või rööviti poode. · Kõige rohkem metsavendi oli Virumaal, Võrumaal, Pärnumaal. 1944-53 ~30 000 metsavenda. · Metsavendi püüti haarangutega või saadeti gruppi reetur. Küüditamine · 25.Märtsi öösel viidi Siberisse või põhja-khasastani üle 20 000 inimese. · Küüditamise eesmärk oli lõhkuda tugev väljakujunenud taluühiskond, sundida inimesed kolhoosidesse. · Kolhoosi astumist mõjutati ka maksudega Majandus
sündmustest. Vaid kavalusega võetakse nende esivanem Sigtuna retkele laevavahiks kaasa, tema hilisem järeltulija aga otsustab kõrvale jääda Jüriöö ülestõusust (1343 1345). Alles mõnesaja aasta pärast jõuavad Karvikud esimest korda sõtta, kui üks neist võetakse mõisasulasena kaasa Smolino lahingusse (1502).Pigem näikse Karvikud soovivat ajaloo eest pageda. Romaani esimeses osas ,,Rist" taanduvad nad uute aegade eest üha sügavamale metsa. Metsataludes jätkubki veel mõnda aega endine eluolu. Kirjeldades uute jõuvahekordade järkjärgulist kujunemist, näeb Mägi murranguna Jüriöö ülestõusu luhtumist ja sellele järgnenud katku, nagu ka Saksa ordu mõjujõu kasvamist. Nii koosneb ,,Risti riik" justkui kahest eri romaanist. Selle teine osa ,,Mõõk" kirjeldab mõisaelu, kus varem metsas vabalt elanud Karvikud on uute isandatega leppinud. Veljo Kahl 12.b Arvo Mägi ,, Uued isandad"
regionaalseid ülevaateid see ei sisalda. Raul Kilgas kirjutas ülevaate inimese ruumikäitumisest ja privaatsusest Tartu ülikooli sotsioloogi labor Ülo Vooglaid, Peeter Vihalemm, Marju Lauristin Moskvas oli olemas instituut VNIITE (vene keeles) tehnilise esteetika uurimise instituut (toodete disainimine külmkapid jne) Ülo Vooglaid uurimus teie kodud, küsitleti umbes 2000 perekonda üle Eesti, nii suurtes küades kui ka linnades ja ka metsataludes. Selle käigus joonistati üles leibkonna koduplaan(kodumasinad ja muud esemed, kus nad piknesid) ja küsiti ka inimeste suhtumist neisse. Mammutuurimus üks intervjuu võis kesta isegi kuni 5 tundi, lepinguline uurimus, raha tuli kuskilt väljaspoolt (Mati Heidmets ja Jüri Kruusvall kolisid üle Tlna Maaehitusprojekt ja hakkasid seda uurimust jätkama, TLÜ-s pakuti välja ruum, kus see seltskond võis tegutseda, 1979 kujunes välja seltskond, lisaks neile Jaak Tamm, Ardo Aasmäe
annaabi.ee 
