Kui riik ei taha või ei saa ettenähtud mahus kala püüda, võib ta selle õiguse müüa teisele riigile. Nt. Austria ostab kalapüügiõigust Hispaanialt. Müüvad ka USA, Kanada, Aafrika riigid. Kuidas mõõdetakse ja hinnatakse metsavarusid? Millised on eri mõõtmis- ja hindamisviiside eelised ja puudused? Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused hindamisviisid 1.Metsade pindala Ha/km2 Üldine ülevaade 2. Metsastus % Üldine ülevaade 3. Puiduvaru m3/tm Töömahukas ega näita kasvukiirust 4. Arvestuslank e. puidu m3/ha Näitab metsa tootlikkust aastane juurdekasv 5. Liigiline koosseis Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu.
Liidu sõjaväe käsutuses oli Eestis 1565 objekti, mis hýlmasid 87 147 hektarit, ligikaudu 1,9 % kogu vabariigi territooriumist." 8Anto Raukas) Põllumajanduslikule maale tekitatud kahju Põhiline kahju Eesti pinnasele tekitati 1947. aastal alustatud kolhoosidega, mille loomisel eirati Eesti eri piirkondade pinnase erisust ning sellest tulenevalt hariti üles väheviljakad uudismaad ning muudeti karjamaadeks endised viljakad põllumaad. Üle 1,2 miljoni hektari põllumajanduslikku maad metsastus ja võsastus [3]. "1987 läbiviidud kontroll näitas, et põllumajandite väetise-, silo-, virtsa- jm. hoidlatest 62% ei vasta nõuetele. See oligi pinnaveekogude hajareostuse olulisimaid põhjusi, millele lisandus põldude tasakaalustamata väetamine mineraalväetistega....Loomakasvatus oli liialt kontsentreerunud ning puudusid nõuetekohased sõnniku- ja virtsahoidlad. Praegugi on põhjavee kaitsmisel rohkesti muret endiste väetisehoidlatega. Sageli hoiti väetist talu
Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem liigniisketel maadel paranes, osa soid aga metsastus. 1991. aastal Eesti taasiseseisvus ja jõusse astus põllumajandusreform, mille tulemusena langes aktiivsest kasutusest välja kuni 30% põllu- ja rohumaadest ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu
fosfor- ja kaaliumväetisi. Silmapaistvalt suur oli sellistes kasvutingimustes põdrasambla katvus ja vitaalsus, mida peetakse puude jaoks heade kasvutingimuste näitajaks ja loodusliku uuenduse soodustajaks. Kohtades, kus leidus kõige enam põdrakanepit, oli ka loodusliku uuenduse osatähtsus suurem ja lehtpuu noorendik liitus kiiremini kui mujal. Puude paranenud kasv viis üheteistkümne aastaga lageraba hävimiseni, kus raba metsastus. Endine lageraba oli kattunud tiheda kasenoorendikuga (Valk 2005: 59). Sama laadseid väetamise katseid on tehtud ka Soomes kuivendatud rabades, kus tulemused näitavad dramaatilist mõju liigsel K, P, N ja mikroelementide (B, Cu, Mn jne) sissevoolul, puude juurdekasvule. Pärast ala väetamist KCl (10-40 g/ kaaliumi) kohtades, kus on piisav kättesaadavus lämmastikule, suurenes puude juurdekasv 5-7 korda võrreldes väetamata alaga
annaabi.ee 
