Üheks suuremaks hirmuks on tänapäeval parkide võsastumine. Niipea, kui lakkab inimese hool siis hakkab hakkab park võsastuma, kuni lõpuks metsistub. Siis võib tekkida suuri probleeme algse kujunduse taastamisega, kuigi see pole võimatu. Tegelikult sõltub pargi väljanägemine just sellest, kui palju omanik temast hoolib. Võib öelda, et paljud inimesed ei pea vajalikuks parke hooldada ning jätavad kõik looduse hoolde. Kuid pargid hakkavad ajapikku metsastuma ning nende ilme muutub totaalselt, mistõttu on ka liikumine raskendatud. Selleks, et pargid ei võsastuks, tuleks kogu pargiala vähemalt kord kuus niita ning suvel tuleks pargi esinduslikumaid alasid (esi ja tagaväljak, muruplatsid) korduvalt niita. Ka suurte puude ümbert tuleks kindlasti lõigata vesivõsu ja kõrgem rohttaimestik, mis tavaliselt niitmisel kipuvad alles jääma. Minu arust tuleks parke pidevalt hooldada, et neid oleks hiljem kena vaadata
lühiealisi alternatiivseid puu- ja põõsaliike Ks 2,5x2m 2000tk/ha Lh 3x2,5m 1330 tk/ha Mä 2x1 5000tk/ha Lm2,5x2m 2500tk/ha Ku 3x2,5m või 3x2m Sa 2x2,5m 2000tk/ha 1330 või 1670 tk/ha Ks 2,5x2m 2000tk/ha Ta 3x3m 1110tk/ha + Ku Ets 2x2,5m 2000tk/ha 3x3m 1110 tk/ha 1) Go, GI Sellele mullale sobiksid eelkõige aru- ja sookask, sanglepp ning saar ning nad jäävad metsastuma looduslikult. 2) Go1 Antud mullale ei leidnud sobivat liiki 4)M' Sellele mullale sobiks eelkõige sanglepp, kui see muld oleks kuivendatud. Sanglepp vajab parasniiskeid, kuid talub märgi ja niiskeid muldi, kuid ei taha seisvat põhjavett, samuti ei taha paksu turbakihiga muldasid ega saviseid muldi. Tahab istutamist. 5)LkIg Sellele mullale sobib eelkõige kuusk, arukask, hübriidhaab, maarjakask ning tamm. Eelistab istutamist
Sümbiotroofidest on kõige tähtsamad mükoriisat moodustavad seened. Enamik niidutaimi on mükotroofsed (Krall, 1979). Niidurohustu püsimist soodustab tugev kamardumine, mis takistab osaliselt puude (ja ka teiste taimede) seemnelist uuenemist. Lopsakas rohustu kasv takistab puutõusmete kasvu. Noored puutaimed, mis on suutnud rohustust üle kasvada, hakkavad aga kiiresti sirguma ja võidavad rohttaimi valguskonkurentsis. Selle tulemusena hakkavad rohumaad võsastuma ja metsastuma (Krall, 1979). Kuivematel luhaosadel levivad niitmise katkemise järel kiiresti pajupõõsad, eriti mustjas ja kõrvpaju (Salix mysinifolia, S. aurita). Karjamaadena kasutavatel luhtadel levib aga hundipaju (S. rosmarinifolia). Aeglasemalt levib luhal raudremmelgas (S. pentandra), sookask (Betula pubescens), hall- ja sanglepp (Alnus incana, A. glutinosa) (Pork, 1959). 8
annaabi.ee 
