tagasiviidav 6. sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens). Nimetust erza on seostatud linnanimedega Rjazan jaArzamass. Sõna moksa tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümigaMoksa, ent moksad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov 'jõgi'. 5.2 Asuala Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis, Kasahstanis ja mujal. Nende asuala, mis kunagi oli kaetud tammemetsadega, lõunas aga ulatus metsasteppi, on tänaseks valdavalt põllustatud. Vene Föderatsiooni kooseisus on mordvalastel oma vabariik (26 200 km²), mille pealinn on Saransk. 5.3 Keel Mordva keeled (ersa ja moksa) kuuluvad soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja moksa keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist
arhitektuurimaastiku viljelejaks Eestis. Aga ta on jäädvustanud ka vanu talumaju, kõige enam aga Eestimaa kaunist loodust. Karl Burman oli veel 80 aastasenagi reibas ja töövõimeline, kes koos rõmsameelse abikaasaga reipalt polkat tantsis. Huvitav fakt – ta oli ka A.H. Tammsaare naisevend. K. Burmani akvarellitöö K. Burmani disainitud ehitis Arhitektuur ENSV ajal Sündinud Siberis Tomski oblastis metsasteppi rajatud väljarännanud eestlaste külas, tuli Karl Tihasel üle elada perekonnale osaks langenud karmid repressioonid ja heal järjel elava küla täielik häving. Lapsepõlv möödus vanaisa ja tema mõttekaaslaste rajatud eesti külas. Talulapse töörohke ja kasinavõitu elu avaldas kahtlemata mõju Karl Tihase isiksuse väljakujunemisele. Küllap siit pärineski tema äärmiselt suur töökus ning kadestamisväärne visadus ja
sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens). Nimetust erza on seostatud linnanimedega Rjazan ja Arzamass. Sõna moksa tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümiga Moksa, ent moksad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov 'jõgi'. Asuala Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis, Kasahstanis ja mujal. Nende asuala, mis kunagi oli kaetud tammemetsadega, lõunas aga ulatus metsasteppi, on tänaseks valdavalt põllustatud. Vene Föderatsiooni kooseisus on mordvalastel oma vabariik (26 200 km²), mille pealinn on Saransk. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal umbes 843 350 mordvalast. 84 407 neist määratlesid end ersadena ning 49 624 moksadena, ülejäänud lihtsalt mordvalastena. 1989. aasta andmeil oli mordvalasi samal territooriumil märksa enam - 1 072 939. Mordvalaste arvukuse kiire kahanemise põhjusteks on ülevenemaaline demograafiline kriis
annaabi.ee 
