Eesti Metsaselts(EMS) Estonian Forest Society Aiko Adamson Taavi Hernits Tartu 2014 Eesti Maaülikool Millal ja Miks ? 25. aprillil 1991. a (registreeritud 20.06.1991) asutatud mittetulundusorganisatsioon Avalikkuse metsandusalane teavitamine Ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine Koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel Sihtrühm I Avalikkusele suunatud tegevus II Metsandusega seotud inimestele suunatud tegevus III Rahvusvaheline koostöö Teemad Säästva metsanduse sõnumi viimine avalikkusele Seltsi maine tõstmine/suurendamine metsandusringkondades Eesti metsanduse esindamine rahvusvahelisel tasandil Info jagamine Atraktiivne ja aktuaalne kodulehekülg internetis Ürituste korraldamine (metsanädala ja metsapealinna valimine, metsapäevad, metsanduslikud võistlused). 2014 Ettevõtmised Raievõistlused Click to edit Master text style...
Eesti Metsaselts (EMS) Eesti Metsaselts · Eesti Metsaselts (EMS) on 25. aprillil 1991.a asutatud mittetulundusorganisatsioon. · Eesti Metsaseltsi eelkäija oli aastal 1959 asutatud Eesti NSV Metsatööstuse ja Metsamajanduse Teaduslik-Tehniline Ühing. Eesmärk · Avalikkuse metsandusalane teavitamine. · Ühiskonna metsandusalase teadlikkuse edendamine. · Koostöö Eesti metsanduse arendamisel ning metsade kestlikul majandamisel ja kaitsel. Millega tegeleb? · Organiseerib metsanädalate, seminaride, konverentside, kutsevõistluste, näituste ja muude samalaadsete ürituste
õppepäevi, sportlike üritusi. Ettevõtmisi on toetanud Jõgeva vallavalitsus, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja paljud teised organisatsioonid ja ettevõtted. Üritused, mis on toimunud Kassinurmel alates kaitse alla võtmisest: · Pärandikultuuripäev Kassinurmel · Kassinurme-Vaiga maalinna koristustalgud · 3800 kuuseistiku istutamine · Renoveerimised ja vastlapäevad · Metsaistutus talgud Kassinurme linnamäe metsad kuuluvad Jõgevamaa Metsaseltsi alade alla, selts on asutatud 1988.aastal. Tegevuse eesmärgiks on ühendada erinevaid metsa ja loodusega tegelevaid ametkondi ja loodusest huvitatud üksikisikuid. Läbi oma tegevuste osaletakse metsa-ja keskkonnakaitsepoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tegevusi on palju, neist üks olulisemaid Kassinurme linnamägi ja Hiis ning selle arendamine. Ala analüüs: Kassinurme linnamäe kaitseala on eriline nii oma huvitava ja ainulaadse maastikuga kui ka
 Eesti Loodus, 3 Orru, M. 1995. Eesti Turbasood. Tallinn, 1995. Ruukel, A., Martsoo, A. 2005. Sooturism - võimalused ja ohud. - Foorum Eesti soode jätkusuutlik kasutamine. 4-5. 11. 2005. Jäneda Savill, P., Evans, J., Auclair, D., Falck, J. 1997. Plantation Silviculture in Europe. Oxford, New York, Tokyo Valk, U. 1995. Soode kasutamine ja kaitse. - Eesti. Loodus. Tallinn, 354-363 Valk, U. 1997. Metsaparandus kui teadusharu. - Metsaparanduse minevik ja tänapäev. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised IX. Valk, U. 2005. Eesti rabad. Tartu
Kiik, H. 1989. Maailma viljad. Tln., Valgus, 560 lk. Krüssmann, G. 1979. Die Nadelgehölze : Eine Nadelholzkunde für die Praxis. 3., neubearbeitete Auflage, Berlin, Hamburg, Barey, 264 S. Laane, M. (ed.) 2000. Iluaianduse käsiraamat. Tln., Varrak, 396 lk. Laas, Eino. 2004. Okaspuud. Trt., Atlex, 359 lk. Laas, Endel. 1987. Dendroloogia. Teine, ümbertöötatud trükk. Tln., Valgus, 824 lk. Mathiesen, A. 1934. Dendroloogia. Puuteaduse käsiraamat. Trt., Akadeemilise Metsaseltsi Kirjastus, 783 lk. Mitchell, A., Wilkinson, J. 1997. Euroopan puuopas. Otava. 288 lk. Relve, H. 1998. Puude juurde. Puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Relve, H. 2007. Puude juurde. Puud ja põõsad looduses, pärimustes ja nüüdses kasutuses.. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Trt., Eesti Loodusfoto, 215 lk. Rusell, T., Cutler, C. 2004. Maailma puude entsüklopeedia. Tln., Sinisukk, 256 lk. Sander, R
annaabi.ee 
