jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). · Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. · Suur osa hävivatest liikidest jääbki teadusele tundmatuks · Metsasektor on otseselt või kaudselt elatusallikas üle 1,6 miljardile inimesele. Metsade hävitamine tähendaks neile töö- ja sissetulekuvõimaluse kadumist või muutusi. · Lisaks kaitsevad metsad inimesi kahjulike ainete, müra ja tuule laastava mõju eest. · Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks uhtuks see kiirest erosiooni tõttu ära. · Maa kurnatakse väheste aastate jooksul välja ja muutub põllumajandusele kõlbmatuks.
Seega jõudsid käsitluse alla ka Eestit kõige rohkem mõjutavad Soome ja Rootsi. Selles töös esitletakse põhilised faktid nende riikide saetööstusest, mida hinnatakse peamiselt ekspordi ja mahtude järgi. Soome Metsandus oli ja on üks peamistest Soome majanduse alustaladest ning nurgakividest. Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsatööstus umbes 20% aastasest ekspordist ning metsasektor on terves riigis üks suurimaid tööandjaid. See teeb Soome oma metsast ja metsatööstusest ühe (kui mitte kõige) sõltuvama riigi maailmas. Joonisel 2 on välja toodud kogu Soome metsandussektorit iseloomustavad näitajad. Joonis 1: Soome metsanduse näitajad Metsatööstus pakub Soomes tööd rohkem kui 48 000 inimesele, neist umbes 22 000 töötavad paberitööstuses ning 26 000 puittoodetega, nt saematerjal, seonduvates harudes. Sellele lisaks
ö traditsioonilised Eesti asjad, eestlased on maarahvas ja need alad on meile aastasadu omased olnud. Tänapäeval on nende osatähtsus tunduvalt vähenenud, aga tase on kõrgem ja lisandväärtus suur. Põllumajanduses levivad suurfarmid, areneb piimatööstus, teraviljakasvatus, probleemiks on väiketalunike kadumine; kalanduses on probleemiks kalurite väikesed palgad ja kalasadamate infrastruktuuri nõrk tase. Metsanduses on lisandväärtuse loomine suur, metsasektor annab palju töökohti ja osa ekspordist ning töötlevast tööstusest on suur, probleemiks on aga kõikuvad hinnad ja mõnede meelest ka liigne raiemaht. KASUTATUD MATERJALID http://www.epkk.ee/valdkonnad/pollumajandus http://www.agri.ee/kalanduspiirkondade_areng/ http://www.agri.ee/public/Esindustrykis_2010_EST.pdf http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/FAKTILEHED/Faktileht_kalamajandus_ 2011_EST.pdf http://www.envir.ee/375987 http://www.empl.ee/index.php?
vastavalt 837 ja 554 ebaseaduslikku raiet. Kui ebaseaduslike raiete arv on aastatega vähenenud, siis metsasektoris toimuvate maksupettuste osas puudub siiani selge ülevaade. Aastal 2000 hinnati, et metsamüügist laekub vaid 30% tegelikust tulumaksust, ametlikud hinnangud selles osas aga puuduvad üldse. Samuti puudub hetkel ülevaade kuivõrd levinud on metsandussektoris ümbrikupalkade maksmine ja seega sotsiaal- ning tulumaksust kõrvale hiilimine. Lisaks eelnimetatule on metsasektor olnud pidevalt hädas käibemaksupettuseid kasutavate ettevõtetega, kes kasutades maksupettustest tulenevat konkurentsieelist rikuvad kogu puiduvarumisturgu. Suure tõenäosusega võib väita, et sarnaselt Lätile ei ole tänases Eesti varimetsanduses kõige olulisemad enam metsaõigusnormide rikkumised, vaid just maksupettustega ja rahandusega seotud varimetsandus, mis mõjub halvasti nii konkurentsile puidusektoris kui inimeste pikaajalisele sotsiaalsele heaolule ja metsasektori üldisele
keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud globaalses 21. sajandi säästva arengu tegevuskavas 2030. aastani (Agenda 21). Sealt sai alguse ka Eesti aktiivne partnerlus nendes protsessides. Hiljem toetas säästva arengu eesmärkide täiustumist Agenda 21 rakendamine ning aastatuhande arengueesmärkide pikendamine ÜRO säästva arengu tippkohtumisel Johannesburgis 2002. aastal. Eesti metsasektor oli 1990. aastate alguses organiseeritud suures osas nõukogude ajast järele jäänud struktuuride põhjal. Kohandamine turumajandusega ja uute keskkonnanõuete täitmine osutus aeglaseks ja keeruliseks. Sai selgeks, et sektor vajab põhjalikku uuendamist. Peamised probleemid olid seotud metsandusadministratsiooni ümberkorraldamise, metsade kaitse ja kasutamise vahelise tasakaalu leidmise ja erametsaomanike toetusmeetmete väljatöötamisega. Et kiirendada arengut metsasektoris ja parandada