Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine 1. Metsaseemne varumine Metsapuude seemne varumine toimub kahel eesmärgil: metsaistutusmaterjali kasvatamiseks taimlates ja metsastatavatele aladele külvikultuuride rajamiseks. Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba- või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu. Kõrge kvaliteedi tagamiseks varutakse metsaseemet õigusaktidega kindlaks määratud kohtadest ja vastavalt keskkonnaministri määrusele, mille kohaselt on kultiveerimismaterjalil 4 kategooriat: „algallikas tuntud“ (seeme pärineb normaalpuistutest või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeri...
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – al...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
annaabi.ee 
