Brassiks kutsutakse vaskpuhkpilli ansamblit. levinuimad pillid tavaliselt brassides on trompetid, tromboonid, tuubad, vahel leidub ka metsasarvi frügel horne jne. Mõned ajad tagasi oli brasside põhiliseks eesmärgiks esitada klassikalist muusikat, tänapäeval proovivad nad hoopis tuntust koguda komöödiliste lavaliikumiste või stiililiste muutumistega. Kahjuks on puhkpilli muusika unustuste hõlma ununenud ja levik ei ole kuigi suur. Maailma nimed brassmuusikas on Mnozil brass, Daniel Speer brass jne. arvatavasti jõudis brassmuusika meieni mustanahalistelt. Tihti võib kohata ansambleid,
ESIMESED LAULUPÄEVAD EESTIMAAL. PILLIKOORIDE ARENG Andmed eestlaste mitmehäälse koorilaulu ulatuslikuma harrastamise kohta on pärit 18. Sajandi lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. · Laulude saatmisel kasutti 18.sajandi lõpu poole viiuleid, flööte Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele hoogustus koorilaulu ja klarneteid, hiljem ka metsasarvi areng. Heal tasemel lauldi 4-häälselt . Kanepi kihelkonnakoolis (1804 a rajatud pastor Rothi poolt), ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. · 2orkestrit 19 sajandi keskel: 1848.aastal Tormas Jakobsoni 1814.aastal asutas Pärnu pastor Rosenplänter Eesti Koolmeistrite juhtimisel,1839.aastal Väägveres Wirkhausi juhtimisel
Ballett - Glucki ooperireformi järel muutus ta osatähtsus 18. sajand. Avamäng 1-osaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, mille alus on kirjanduslik teema. Glucki ooperireformis muutusid nad väga ulatuslikeks ning draama vahetuks osaks, hiljem said nad terve ooperi programmiliseks kokkuvõtteks. Klassikaline orkester Orkester, mis kujunes Manheimis 18. sajandil. Koosnes neljahäälsest keelpillirühmast, puhkpillirühmast, vaskpillidest kasutati trompeteid ja metsasarvi, löökpillidest timpaneid. Divertisment Meelelahutuslik tsüklilike orkestriteos 18. sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus
Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kontserdid väljaspool kihelkonda ärgitasid looma analoogseid pillikoore ka mujal Eestimaal, eriti pärast esimest üldlaulupidu. D.O Wirkhaus kui puhkpillimuusika isa juhatamisel mängisid pillikoorid mitmetel üldlaulupidudel. 3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19
annaabi.ee 
