nõgusi tuulte eest. Talv on Jõgeval aga lumerohkem ja lume äraminek mõneti hilisem kui Pandiveres, Haanjas või Otepääl. Põllukultuurid kannatavad järsematel voorenõlvadel väheste sademetega perioodidel põua all, sest sademetevesi valgub mööda voorenõlvu kiiresti allapoole (Remmel 1978). 4. ELUSLOODUS 4.1 Taimestik Looduslikku, kuid tugevasti inimtegevusele allunud taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagumuste madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive. Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad, aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Teised
vähe küllastunud rasvu ja naatriumi ning kolesterooli ei sisalda üldse. Kasutamine: Süüakse põhiliselt värskelt. Vili kooritakse ning seeme eemaldatakse. Seda lisatakse salatitesse, magustoitudesse, kokteilidesse. Seda tehakse püreeks ning keedetakse kompotiks. Samuti võib serveerida liha, kala ning kõige muuga mis meeldib. Kasvatamine: Kasvatatakse Hiinas, Jaapanis, Lääne-India saartel, Lõuna-Aafrikas, USA-s, Austraalias ja Uus-Meremaal. Hiinas kasvab litšipuu ka metsasaludena, eriti USA-s on need laia võraga puud hinnatud ka maastiku kujundamisel. Viljade valmimine: Hooaeg algab Mais ja kestab Juuli lõpuni. Kasulikkus: Usutakse, et litši on kasulik seedimisele ning on hea ka kaalujälgijatele kuna selles on vähe kaloreid. Samuti ei sisalda need kolesterooli. Vähi vastu võitlevad omadused, luude tugevdamine, antioksüdantide sisaldus, naha parandamine jne. 11
Vooremaa mullad koos Põltsamaa ümbruse muldadega kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka (kõige viljakamad mullad on Pandiveres) (Remmel 1978). 4. Elusloodus 4.1. Taimestik Vooremaa puhul on valdavalt tegemist kultuurmaastikega. Üles on haritud ligi kolmandik maafondist. Looduslikku, kuid tugevasti inimtegevusele allunud taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagumuste madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsasaludena voortel. Vooremaa servadel mõhnastike aladel leidub suuremaid metsamassiive, kuid ka Luua ümbruses ning üksikutes kohtades voortel (nt Roela Suurmets, Kuremaa ja Kärde mets). Pedja-äärsed madalikud on loodusliku taimkattega (Remmel 1978). Luua ümbrus on metsade poolest kõige mitmekesisem. Suurema massiivina leitakse siit varjurohket salumetsa, kus lisaks valitsevale kuusele kasvab puurindes ka tamme, saart, jalakat ja vahtrat
annaabi.ee 
