Norra, Poola ja Rumeenia. Metsasuse näitajate poolest on esimesed Soome, Rootsi, Sloveenia, Eesti, Läti, Austria, Bosnia-Hertsegoviina, Portugal, Slovakkia, Horvaatia. Jahimehi on kõige enam Prantsusmaal, Hispaanias, Suurbritannias, Itaalias, Iirimaal, Saksamaal, Türgis, Rootsis, Soomes ja Kreekas. Seitsme riigi nimed korduvad nii metsamaa poolest rikkamate riikide nimistus kui ka jahimeeste arvukuse loendis. Sellest võib järeldada, et metsarohkus toob kaasa ulukiarvukuse, mis omakorda tekitab huvi jahinduse vastu. 2.2. Jahindus Eestis tänapäeval Eestis on jahimehi 15 000, mis näitab, et ligikaudu 1,2 % Eesti elanikkonnast on huvitatud jahipidamisest või jahindusest (vt tabel 1). Jahimeheks saamiseks tuleb kõigepealt hankida jahitunnistus. Selleks on vaja läbida koolitus, ning seejärel sooritada eksamid. Kursustel õpitakse tundma erinevate ulukiliikide bioloogiat, seadusi, mida jahimees peab järgima,
Looduskeskus on külastuskeskus, milles korraldatakse ja suunatakse kaitseala külastus- tegevust ja loodusharidustegevust, aga ka toetatakse kaitsekorraldust, seiret ning uuringuid. Looduskeskus töötab üldjuhul antud kaitseala põhilise külastusväravana, kus jagatakse gruppidele ja üksikkülastajatele infot ning juhiseid loodusretkedeks. Puhkeväärtus on ala/maastiku sobivus puhkamiseks ja turismiks. Sisaldab elemente nagu visuaalne atraktiivsus, reljeefi ja taimkatte vaheldusrikkus, metsarohkus, siseveekogu, mere rand, tuntud vaatamisväärsused jt. Ala rekreatiivset väärtust suurendavad kohalik ajalugu ja traditsioonid ning nende väljendumine maastikus. Rekreatsioon on inimese töövõime ja tervise taastamine aktiivse puhkamisega selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal (sünonüümina kasutatakse mõistet virgestus) (Ökoloogia Leksikon 1995). Käesolevas juhendis mõistetakse rekreatsiooni all töövõime
aladele ja objektidele, mis on (kohalike) elanike jaoks olulised või väärtuslikud. Rekreatiivne väärtus: Puhkeväärtusega maastik on Eestis tavaliselt tähendanud metsa või veekogu kallast, ja soovitavalt mõlemat korraga – mets mere või järve ääres Puhkamiseks ja turismiks sobival ehk puhkeväärtusega maastikul esineb järgmisi omadusi: ilu reljeefi ja taimkatte vaheldusrikkus metsarohkus ala sisaldab veekogusid või piirneb rannaga ala väljendab kohalikku ajalugu ja traditsioone ala sisaldab tuntud vaatamisväärsusi 186. Majanduslikud ja mittemajanduslikud väärtused. Maastiku väärtusena käsitletakse maastiku võimet rahuldada mingeid inimese või inimgrupi vajadusi. Säästlik maakasutus eeldab, et maastiku väärtusi kasutatakse neid lõplikult hävitamata. Koht elamiseks, koht töötamiseks, koht külastamiseks,
annaabi.ee 
