Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski
puude kõrgus, funktsioon ja õiguslik seisund. Metsad koosnevad paljudest puude ja muude taimede liikidest. 2. Iseloomusta metsade paiknemist Maal. Mets on kõige suurema bioloogilise mitmekesisusega elupaik maal:1,3 miljonist kirjeldatud maismaa- ja taimeliigist elab ligi ⅔ maal. Metsad toodavad hapnikku,ilmata metsata poleks meil elu maal. 3. Nimeta metsarikkaid riike. Milliste teguritega saab seda seletada? Venemaa,Brasiilia.Mõlemad on geograafiliselt suured riigid ning palju inimeste poolt puutumatut metsa on palju. 4. Nimeta metsavaeseid riike. Milliste teguritega saab seda seletada? Peruu,India.Kuna seal on kuiv ja inimeste arv on mõlemas riigis suur. Paljud riigid asuvad kõrbetes kus ilmselgelt on metsa vähe. 5. Iseloomusta ekvatoriaalseid vihmametsi.
Ülevaade Soome esmassektorist Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda,
pikaajaline ajalugu, mõned tehased (nt Räpinas) on pidevalt töötanud juba 19. sajandi keskpaigast alates. Tänapäeval saavad nad oma toorme mitte ainult kohalikest metsadest, vaid impordivad seda ka lähiriikidest. Soome riigis on metsa vägagi palju. Metsa suurus üle kogu riigi ulatub 22 500 000 ha-ni ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraieid ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Metsatööstus on Soomes olnud läbi aegade tähtsaim tööstusala. Enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330kg paberit. Soomes
käiadest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük; METSAMAJANDUS 66, teab maailma metsarikkaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad , kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); (teadmised, kaart) Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 mVha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti käsutatakse
annaabi.ee 
