Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie. Metsatööstus tegeleb puidu varumisega, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Suurim puidutarbija : USA. Suurimad paberitootjad : Usa, Jaapan, Hiina. Metsarikkad riigid ostavad puitu sisse,et oma puiduvarusid säilitada.
· 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks · Suurim puidutarbija USA (25%) · Enim palke toodavad USA ja Kanada (50%). Venemaa ekspordib 1/3 oma toodangust · Euroopa paberitööstus Soome ja Rootsi ettevõtete käes Metsatööstus · Enamik paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia, Kanada metsadest · Suurimad paberitootjad on USA,Jaapan, Hiina · Tarbepuitu ostavad sisse nii riigid, kes pole metsarikkad kui ka riigid,kes soovivad oma puiduvarusid säilitada · Põhja-maade metsafirmad kõige tootlikumad,USA ja Kanada metsaturul palju väikefirmasid
1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kongo DV, Austraalia, Indoneesia, India, Peruu. 2) Metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustaj...
Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100% Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikult ja töödeltakse lõpptoodanguni välja. Paljud riigid, kelle metsavarud on kasinad ostavad puitu sisse, kuid seda teevad ka metsarikkad riigid nagu Soome ja Rootsi, et oma puiduvarusid säilitada. Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafirmad. Uustööstusmaade metsaklastrid on nõrgemini arenenud. Klastrid välja kujunenud : Rootsis, Soomes, Jaapanis, Kanadas, USAs Metsamajandus - metsade istutamine, hooldus (harvendamine, raviraie) sellega tagatakse, et mets saab raieküpseks 20 aastat varem. Riigid, kes ostavad ja müüvad puitu ja puidutooteid: maailma suurimad
Rõõmustav trend on see, et sealjuures on aastatel 1990 2005 kaitsealuste metsade pindala suurenenud 32 % võrra, mahus 96 miljonit ha GFRA 2010 andmetel on kokku kaitse all juba 12 % metsade pindalast, see on enam kui 460 miljonit hektarit . Lisaks troopilistele vihmametsadele väärivad kindlasti kaitset ka kuivemate troopiliste alade fragmenteeritud väiksemad metsaosad mägedes, jõgede orgudes jm., samuti üksikpuude ja puude gruppidega savanniökosüsteemid. METSARIKKAD ARENGUMAAD RAIUVAD, METSAVAESED ARENENUD MAAD HOIAVAD OMA METSI Metsarikkad arengumaad, nagu Brasiilia, näevad metsavarudes eelkõige kiire majandusarengu ning rikastumise vahendit. Seal peetakse metsi rahvuslikuks rikkuseks ning ei soovita, et rahvusvahelised organisatsioonid sekkuvad nende siseasjadesse. Metsarikkad arenenud riigid suhtuvad oma metsasse teisiti. Näiteks Kanada ja teised maad tunnistavad metsade väärtust nii keskkonna kui ka majandusarengu seisukohalt
Põhjusteks metsamaa pindala ja metsa keskmise vanuse oluline suurenemine, aga ka metsa kasvutingimuste paranemine, seda nii looduslike protsesside kui inimmõju tulemusena. Keskmiselt on Eestis iga elaniku kohta 1,7 ha metsamaad ja 340 m3 puitu. Metsasuse protsendi (49%) järgi on Eesti Euroopa riikide seas viiendal kohal, jäädes alla ainult Soomele, Rootsile, Sloveeniale ja Lätile. Puidukoguselt ühe elaniku kohta ületavad Eestit ainult Skandinaavia metsarikkad riigid Soome ja Rootsi, viimane suhteliselt napilt. PUULIIGID Eelkõige kliima muutumise tõttu on rohkem kui 10 000 aasta jooksul Eesti alal domineerinud erinevad puuliigid. On olnud perioode, millal olid valitsevad kaasikud, siis männikud, laialehelised metsad, seejärel kuusikud ja jälle männikud. Viimase 3000 aasta jooksul on metsade arengu ja liigilise struktuuri kõige olulisemaks muutjaks olnud inimene. Põllumajandus, raied ja ulatuslik kuivendamine on tekitanud olukorra,
annaabi.ee 
