näol. 2 konkurents põllumajan du s e g a suur 3 levinud ida ,kesk ja lään e euro o p a s , natuke ka aasia s III ekvatoriaals e d vihma m et s a d 1 väärispuidu valikraie 2 erikasutu s e g a liigid 3 levinud lõuna am e e rika s ja aafrikas ekvaatoriläh e d a st el alad el 4 globa al s e tähtsu s e g a keskkonn ak aits elis e d mets a d IV keskkon n ak aits elis e d m ets a d n. lähistroopilis e d m ets a d vah e m e r e m a a d e s Metsarikka m a d riigid maailma s 1 Ven e m a a 2 Brasiilia 3 Kanada Metsade majandusliku kasutamise vormid.
ülemaailmne tootmismaht 8,53 miljoni tonnini 2013. aasta lõpuks. Lisaks kõigele majanduslikule on ka Saksamaal selline ilmeline koht nagu Scwarzwald (must mets). See asub mägisel alal Baden-Württembergis Edela-Saksamaal. Scwarzwaldi kõrgeim tipp on Feldbergi mägi, mille kõrguseks on 1,493 meetrit. Kogu see piirkond on peaaegu ristkülikukujuline pikkusega 160 kilomeetrit ja laiusega 60 kilomeetrit. Piirkond on populaarne oma metsarikka mäestikuga ning seda nimetatakse üheks Saksamaa maalilisemaks kohaks. Kõrgete kuuse- ja männimetsadega kaetud ala piirneb lõunast ja põhjast Reini oruga. Badenipoolsed läänenõlvad on järsud, laugetel idanõlvadel rohetavad all orus karjamaad ja õitsevad kirsiaiad. Schwarzwald on suusatajate, mägironijate, matkajate, lohelendurite ja purjetajate paradiis. Allikad: http://www.tensireisid.ee/schwarzwald-ja-reinimaa (02.04.2013) http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Forest (02.04
limnoloogilisi valdkondi ja rajoneerida territooriumi järvetüüpide järgi. Eestis saab järvetüüpide leviku alusel jaotada 7 suuremat limnoloogilist valdkonda. I Kagu-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- haarab Eesti maastikulistest valdkondadest Hargala nõo, Haanja kõrgustiku lõunaosa, Palumaa ja Kaugu-Eesti lavamaa kaguosa. II Kirde-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- Alutaguse idaosa, Põhja-Eesti lavamaa idaosa ja Kõrvemaa põhjaosa metsarikka loodusmaastiku glastiokarstilised ja akumulatiivsed järved. III Kõrg-Eesti eutroofsete järvede valdkond- Sakala kõrgustik, Väikese Emajõe orund, Võrtsjärve nõgu, Otepää kõrgustik, Kagu-Eesti lavamaa põhja- ja lääneosa ning Vooremaa maastikuline valdkond. IV Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond- sinna kuuluvad Pandivere kõrgustiku järved V Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond- see haarab Alutaguse lääneosa, Kõrvemaa
naisenimega Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks, Venemaal ja NSV Liidus on aga isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis see vahetegemine kindlamalt ka Eestis. Asuala Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Tegemist on valdavalt tasase ja üsna metsarikka piirkonnaga. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 24 Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 327 isurit, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Eelmise rahvaloenduse (1989) andmete kohaselt oli neid Vene NFSV territooriumil 449. Seega on nende arvukus pärast NSV Liidu lagunemist tublisti langenud, peamiseks põhjuseks ilmselt jätkuv venestumine
annaabi.ee 
