Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"metsarikastesse" - 4 õppematerjali

MUST METALLURGIA
12
ppt

MUST METALLURGIA

MUST METALLURGIA Maria Tamm 9.A Must metallurgia  Must metallurgia sai alguse Euroopast XV (15) saj , mil hakati sulatama töönduslikult rauda ja malmi  Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid  Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks  Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse  Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse  Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine  Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) Must metallurgia  Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
Maailma ühiskonnageograafia-Metallurgia
18
ppt

Maailma ühiskonnageograafia : Metallurgia

tuuakse toormetall leiukohtadest ja vanametall ka oma riigi territooriumilt Metallurgia tehnoloogilised etapid Metallurgia harud Must metallurgia · Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid · Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks · Sai alguse Euroopast , XV saj sulatati töönduslikult rauda ja malmi · Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse (metsa hävimine) · Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse · Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40- 55%) ja vaeseks ( 20-40 %) · Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Must metallurgia · Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa · Peamised terasetootjad on

Geograafia → Ühiskonnageograafia
45 allalaadimist
Geograafia tööstus ja teenindusmajandus
12
doc

Geograafia tööstus ja teenindusmajandus

kuna alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu kallis siis – odava elektri piirkondadesse Sadamalinnad – kuhu on odav maaki vedada suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika lähedusse riigid, kel on endal boksiiti (tööstuslikult toodetakse alumiiniumit boksiidist) 10.Millised on rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Kuidas on nende ettevõtete paiknemine aegade jooksul muutunud? Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümber paiknenud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 13.Millised tegurid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtet paigutust? Tööjõu maksumus (odava tööjõuga maades) tarbija traditsioonid

Geograafia → Globaliseeruv maailm
21 allalaadimist
Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
28
docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

tsaaririigi sõjalisest aktiivsusest ­ mida suurem see oli, seda rohkem aastakäike kuulus nekrutikohustuse alla. Kuni 1817. aastani võeti nekrutiks üldjuhul 17-37-aastaseid mehi, kuid oli ka erandeid. Näiteks ühel 1812. aasta nekrutivõtmisel lubati sobivas vanuses meeste vähesuse tõttu sõjaväeteenistusse anda 12-40-aastaseid (Laur, 2003). Nekrutikohustuse kehtestamisega lisandus talupoegadele veel üks põgenemismotiiv ­ pääseda ränkraskest soldatisolekust. Pageti enamasti metsarikastesse piirkondadesse, sageli ka kaugemale ­ Venemaale, Soome ja Rootsi. Talupoegade pagemine sõjaväeteenistuse eest kestis kogu nekrutikohustuse ajajärgu vältel, kuigi kubermanguvõimud seda takistada püüdsid. Haruldane ei olnud ka juba väeteenistuses olevate meeste deserteerumine (Laur, 2003). Teine märkimist vääriv detail 18. sajandi teisest poolest oli viinapõletamine, mida harrastasid mõisnikud. Alkohoolsetest jookidest olid eestlased seni tuttavad õlle

Kultuur-Kunst → Eesti rahvakultuur
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun