võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne.Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid. Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsariba, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on igapos vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes
Laevaleminek toimus pimedas ja koidikul lahkusid laevad saarelt ning võtsid kursi põhja-Kõiguste peale. Jegorõtšev oli koos oma sapöörijaoga kõige eesmisel traallaeval. Ülejäänud 17 meest tema rühmast eesotsas seersant Hodakiga olid liikurpraamil. Koos nendega oli ka inseneriväerühm. Ahtri taga sulas vahutava murdlainetusega ääristatud kollane liivarannavööt metsaga kokku. Varsti hakkas vähehaaval ahenev metsariba sarnanema tumeda paelaga ja Ruhnut võis aimata vaid peenikest tikku meenutavat tuletorni järgi. Traallaeva komandosillal seisev Jegorõtšev vaatas kaua laisalt õõtsuvat sinkjashalli vett. Aeg-ajalt ilmusid madalatel lainetele valged harjad, mis samas järjetult kadusid, et juba teises kohas uuesti ilmuda. Ja niiviisi lõputult... Jegorõtšev mõtles kiiresti lähenevale kohtumisele sõpradega. Salaja lootis ta, et õnnestub käia ja Ljudmillat külastada. Kas ta pole mind ära unustanud
Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast? Eriti suur liigirikkus piirialadel ehk ökontonidel. Ökoton on kahe järsult erineva koosluse või maastikuosise siirdevöönd, mis sisaldab sageli mõlema elemente, on seepärast keskkonna poolest erinev ning seega liigirikkam kui kumbki kõrvalala. Tekib nn servaefekt. Ökotonid on nt metsa-ja saluservad, põõsastiku-rohumaa piir, veekogude kaldaalad, vabaveealad roostikus. Kultuurmaastikus on ökotonid (hekk, metsariba) liikide konsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (ka seente ja bakterite liigikus on ökotonidel suurem – lagundavad keskkonnajääke), geoökoloogilised barjäärid. 3. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. Elupaikade otsene hävitamine inimese poolt. Inimpopulatsioonid kasvavad kiiresti ning hõivavad / hävitavad teiste elusolendite elupaigad. Suurim liikide kadu on seoses troopiliste vihmametsade raiumise või põletamisega. Metsad on hävimisohus ka mujal
tervistavalt. 2. Viis kuud aastas neelavad oma lehepinnaga süsihappegaasi ja eritavad hapnikku. 3. Püüavad õhust tolmu, tahma, suitsu ja kahjulikke gaase, puhastavad neist õhku. N: 1 ha metsa neelab 30...70 tonni tolmu aastas. 4. Eritavad fütontsiide mis tapavad baktereid, sh. haigustekitajaid. N: Eritamise pingerida: toomingas > kadakas > Ma > Ks > Ta > Ku > Va > Pn 5. Summutavad müra. Pidev müra kahjustab tervist. N: 100 m metsariba vähendab müra 30 %. 6. Suurendab transpiratsiooniga õhuniiskust. 7. Alandab temperatuuri ja ühtlustab temperatuurikõikumisi. 8. Tõkestab tuuli ja suunab õhuvoolusid. 9. Takistab reostunud pinnavee jõudmist põhjavette. 10. Pakub elupaiku loomadele. 11. Pakub inimestele ilu, rahu ja virgestust, haljastud on loodussaared kultuurmaastikus. Puud nõrgestavad radioaktiivsust. Tolmu püüavad eriti hästi karvaste ja kleepuvate lehtedega liigid; n: hobukastan.
annaabi.ee 
