kokku 11 liiki ja nad elavad Asias. Võivad kasvada kuni 65 cm pikkusteks ja neil puudub saba (Burnie 2003: 248). Gorilla Gorillad on maailma suurimad esikloomalised (www.miksike.ee) võivad kaaluda kuni 300 kg ja olla 1,5 meetri kõrgused. Elavad metsas kuni 20- liikmelistes seltsingutes, mille juhiks on suur isane. Toituvad nii maapinnal kui puude otsas. Valmistab endale pesa okstest ja puulehtedest sinna, kus ta parajasti viibib. Gorillad on ohus tänu arvukale küttimisele ja metsaraietele (Burnie 2003: 248). Näiteks mägigorillad on juba peaaegu hävinud (www.miksike.ee). 6 Lisa Lisa 1 (Katta) Lisa 2 (Hiidgalaago) Lisa 3 (Kääbusmarmosett) 7 Lisa 4 (Rohepärdik) Lisa 5 (Gorilla) Lisa 6 (Tutt- Gibon) 8 Kasutatud materjalid Kasutatud tekstimaterjalid Burnie, D. 2003. Õpilase loomaentsüklopeedia
gastroliite. Selle kombe tõttu võib metsiseid sageli kohata kruusateedel. Kaitse Kunagi tavalise metsise arvukus hakkas Eestis oluliselt vähenema XIX sajandil, mil liik suri välja näiteks Saaremaal. Langus jätkus XX sajandil – loenduste andmetel vähenes metsise arvukus aastail 1939–1985 enam kui kaks korda. Liik hävis ka Hiiumaal. Lisaks küttimisele ja metsaraietele on metsiste arvukust mõjutanud kährikkoerte ja metssigade rohkus. Viimasel aastakümnel on arvukus püsinud suhteliselt stabiilsena umbes 2000–3000 isendi piires. Metsis on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik. Metsise kaitseks on moodustatud rohkesti püsielupaiku. Fotod Kokkuvõte Nagu me teada saime on metsis kanaline, kes muneb 4-11 muna. Sööb männiokkaid ja põõsaste pungi
saastunud). Samuti on probleemiks puhta joogivee lõppemine, sest magevett on kogu maailma veevarudest vaid 1%. Osoonikihi hõrenemine, ilma milleta oleks elu maal võimatu. Põhjusteks on saasteained, mis paisatakse atmosfääri. Suur probleem on ka kliima soojenemine, mida võib nimetada ka kasvuhooneefektiks ehk maalt lahkuv soojuskiirgus peegeldub tagasi atmosfäärist. Hävimas on ka looduslik mitmekesisus tänu sagedastele metsaraietele, jahipidamisele, röövpüügile, võõrliikide sissetoomisele ning ka keskkonna saastatuse tõttu. Kaasaegse maailma suurim probleem on ülerahvastatus. Selle probleemi tõttu on alguse saanud ka enamus teistest globaalsetest probleemidest, nagu näiteks nälg, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid (eesotsas saastatusega), vaesus ja ka loodusvarade liigne kasutamine. Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest ning see arv kasvab pidevalt,
annaabi.ee 
