Tähtis on lapsevanemate kaasamine üritustesse, sest siis mõistab laps, et see mis talle õpetatakse tervisliku toidu kohta on oluline. Tervisliku toidule lisaks on tähtis liikuv väljund toetamaks lapse füüsilist arengut. Lasteaias on oluline, et kõik tegevused oleksid mängulised ja kaasahaaravad justkui seiklus. Õuesõpe võib olla väga liikuv ja põnev kui tund sääraselt ette valmistada. Näiteks erinevaid metsaradasid kujundada seikluslikuks õpperajaks või viia läbi lihtsaid koos orienteerumisi. Siseruumides võiks korraldada tantsulabori tunde, kus rõhk on keha tunnetamisel läbi vaba liikumise erinevate rütmide saatel. Sama palju kui füüsiline heaolu, vajab tähelepanu ka lapse emotsionaalne tervis. Lapsed on väga stressitundlikud, sest nende emotsionaalne aju on tugevasti ratsionaalsest mõistusest üle. Samas elavad nad oma emotsioone ka rohkem välja. Tunnete mõistmise
2008. aasta 1. juulil lisandus puhkeala koosseisu Elistvere loomapark. Puhkeala väärtusteks on: · Tartu ümbruse linnalähedane mets · Ilmatsalu-Kärevere linnutee kalatiikide ja jõe-äärsete linnualadega · Kaiu mõhnastiku vaheldusrikas maastik · marja- ja seenerikkad metsad · kaunil Vooremaa maastikul paiknev Elistvere loomapark Tartu osaalal pakuvad linlasele looduses viibimise võimalust ning ihu- ja hingekosutust: · tähistatud, mööda metsaradasid ja -sihte kulgevad Tiksoja loodusrajad (1 ja 2 km), millel on 9 metsa tutvustavat huvipunkti algusega Tiksoja lõkkekoha parklast. · mitmeid puhkerajatisi ühendav 5 km pikkune Ilmatsalu-Käreverelinnutee matkarada, mis algab Ilmatsalu paisjärve juurest ja kulgeb mööda Ilmatsalu jõe kallast, metsasihte ja teid kuni Kärevere maanteesillani. Rajale jäävad mitmed rajatised - 6 m kõrgune linnuvaatlustorn, lõkkekohad ja 25 m pikkune kaarsild.
hoolega kaaluda, mis otstarbel ja kui kallist ratast soovitakse. Pistelise kontrollina oli küsimus rattasõidu sageduse kohta. Sellest küsimusest tulenes ühtlasi ka statistika rattakasutuse populaarsuse kohta.Tulemused näitasid, et 38% (46 inimest) vastanutest kasutab ratast harva. Iseenesest on see ju hea tulemus, sest 62% vastanutest kasutab jalgratast tihti. Eestlane üldjuhul ei tee vahet kas sõidetakse asfaltil või maastikul. Viimase all on mõeldud nii kruusateid, kui päris metsaradasid. Selge on see, et linnainimesel ei olegi teinekord võimalik asfaltilt kõrvale põigata. Kui silmas pidada aga võistlusi, siis kes kord rattasõiduga tegeleb, võtab osa mõlemat tüüpi mõõduvõtmistest.Küsimus millal te rattaga viimati võistlemas käisite, oli otseselt orienteeritud jagrattaspordi populaarsusele Eestis. Küsitlusest selgus, et 43 inimest tegeleb, kes rohkem kes vähem aktiivselt rattavõistlustel osa võtmisega
annaabi.ee 
