jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, mis kuulub lehtsamblaliste klassi. Hõremurusalt kasvav väga kahar õrna välimusega 10 kuni 15 cm pikkuse varrega sammal. Lehed on väikesed ja ahenevad sujuvalt lühikeseks teravaks tipuks. Vars on rohkesti harunenud. Kähar salusammal paljuneb eostega ja on laia levikuga taim. Vajab viljakat huumuserikast metsapinnast. Kasvab nii maapinnal kui ka vanade tüvede alusel. Kähar salusammal ei oma praktilist väärtust. Veel leidub samblikest ja sammaldest salumetsades metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.
langetada neid tarbepuid mis nõudsid painduvust. Isegi puude langetamise suund olevat tähtis olnud ja taganud puidu kvaliteedi. Kuigi teadlaste arvates mitmed uskumused põhjendatud pole, aitasid need paika panna väga rohkete ja mitmekesiste talutööde kalenderplaani ja teatud korda luua tegemistes ning näitasid hoolivat ja austavat suhtumist metsa vastu. Käesoleval ajal on Eestis käimas metsade sertifitseerimine, kus erinevad standardid näevad ette tegevuspiiranguid kaitsmaks metsapinnast, loomastikku, taimi kevadisel perioodil kahjustuste eest. on teha seadusandlusse parandusi, millega haudelinnustiku ja õrnade metsakasvukohatüüpide kaitseks on 15.aprillist kuni 15.juunini keelatud uuendusraied ning valgustusraie kõikide kasvukohatüüpide noorendikes. Juuremädanike leviku piiramiseks on aga keelatud harvendus- ja valikraie männikutes ja kuusikutes 1.aprillist kuni 30.septembrini, välja arvatud juhul, kui okaspuukännud
Tavalisim ja arvukaim üraskiliik kuusel on kuuse-kooreürask (Ips typographus), kes aeg - ajalt eriti tormikahjustuste järel ja põuastel aastatel esineb massiliselt. Ulatuslikke metsakahjustusi on Eestis kuusikutes toimunud korduvalt, eriti pärast torme, kui materjali pole õigeaegselt koristada jõutud ( 1923., 1938. ja 1943. aastal). 1967. ja 1969. a. kuusikuid laastanud väga tugevatele tormidele järgnesid samuti tugevad üraskirüüsted, millistest suurim oli Järvamaal 314 ha-l metsapinnast. Kokku oli üraskikahjustuse koldeid ca 800 kohas, ja hävis ca 2 milj tm. metsa. Kuuse kooreürask asustab nii lamavaid tüvesid, värsket metsamaterjali kui ka seisvaid nõrgestatud puid. Eelistatakse hõredamates puistutes metsa ja häilude servades ning raielankide servades kasvavaid kuuski. Kuuse-kooreüraski mardikas on 4.....5,5 mm pikk, tumepruun. Kattetiibade tagaosa külgedel on kummalgi pool 4 kida. Lendlus algab mai alul. Puude esmasasustajad on isamardikad, kes närivad
annaabi.ee 
