Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. Raietöid on kõige parem teha talvel külmunud maaga, kuid masinate töömahtude ühtlustamiseks aasta lõikes on tähtis pakkuda tööd pikema perioodi jooksul. Metsaparandus Metsateid on vaja selleks, et: · korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega · tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks · tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral · aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele Kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ja uuendatakse metsas selleks, et: · säilitada varasemast kuivendusest saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet
Põhjalike uurimistööde alusel on U. Valk loonud tõepärase ettekujutuse meie soode tekkest ja arengukäigust jääajajärgsel perioodil. Erilist huvi tundis ta aga rabade vastu, uurimistöö tulemused on kokku võetud raamatus "Eesti rabad" ( 2005). Mitmetes suundades toimunud uurimistööde tulemused meie soode kohta on kokku võetus U. Valgu poolt koostatud monograafias "Eesti sood" (1988). Teemad 2-4 on käsitletud raamatus "Metsaparandus ja soometsandus", Tartu, 1998. 5. Aineringe sookooslustes Aineringe e. ainete ringkäik ainete pidevlt korduv ringlemine looduses. Bioloogilise aineringe kulg on järgmine. Rohelistes taimedes tekib orgaaniline aine, seda kasutavad muud organismid, seejärel orgaaniline aine lagundub mineraalaineiks, süsinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on süsiniku, lämmastiku, fosfori ja väävliringe.
a moodustatud Teaduste Akadeemia Bioloogia (alates 1952 Zooloogia ja Botaanika) Instituuti. Instituudi metsasektori baasil moodustati 1963. aastal metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse alluvuses metsanduse teadusliku uurimise laboratoorium (koosseisus 12-16 töötajat) ning 1969. aastal Eesti metsamajanduse ja looduskaitse teadusliku uurimise instituut. Eesti metsateadus saavutas kõrge taseme ning omandas rahvusvaheliselt hea maine mitmes valdkonnas (metsaparandus, metsaselektsioon, ammendatud karjääride rekultiveerimine, metsakaitse, looduskaitse jt). Nimetatud instituut töötas kuni 1996. aastani, mil selle baasil loodi Eesti metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, mis praegu on keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Osa baasteadusega tegelevaid töörühmi liitus aga Eesti Põllumajandusülikooli, tänase Eesti Maaülikooliga. Mitmed teadlased hakkasid lisaks teadustööle tegema ka õppetööd. Teadustöö korraldus
annaabi.ee 
