50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 70 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mailiisu
Õppematerjali autor
Pikaajalise kuivendamise ja puurindes toimunud muutuste tagajärjel muutub varise koosseis. Turbasammalde osatähtsus kujuneb tühiseks ning põhiosa moodustab puurindest pärinev varis. Koos sellega muutub ka turbalasundi kõige pealmise kihi koostis, milles turbasammalde asemel hakkab domineerima puurindest pärinev materjal - hakkab moodustuma hästi lagunenud puuturvas. Pikaajalise kuivendamise tulemusena võib kujuneda selline ainete ringkäik, kus mets oma varisega moodustab ise endale toitekeskkonna. 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused Soode kasutamine: turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö Soodega seotud huvigrupid: turba varujad ja kasutajad metsakasvatajad
juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreiimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N- ühendite hulk mullas. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega, mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets. Kuna puistuvaris on varise põhiosaks terve metsapõlvkonna jooksul, seega väga pikka aega, kujuneb mullale langeva puistuvarise hulk sedavõrd suureks (kuivendatud siirdesoomännikus langeb 50 a
Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid
Minimaalse seisu saavutas see arvatavasti 19. sajandil, kui metsad moodustasid vähem kui 30% praeguse Eesti pindalast. Tol ajal elas rahvastiku enamik maal, põllumajandusharudest oli valdav viljakasvatus, põhiline kütteaine, seda ka tööstuses, oli puit. Madala saagikuse ja viletsa agrotehnilise taseme tõttu pidi rahvastiku äratoitmiseks olema põllumajanduslikku maad praegusest oluliselt enam. Ka Eesti Vabariik aastail 1918-1940 oli valdavalt suure maaelanikkonnaga agraarmaa ning mets kattis 30% või natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem
Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna. Lasundi turbavaru arvestatakse tonnides või m3. Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik. Rohurindes angervaks, ubaleht; puurindes sookask, kuusk. Puhmarinne puudub.MS jagatakse loduks ja tarnamadalsooks. Tasane mikroreljeef. Siirdesoo: soo teine arenguetapp, toitub põhjaveest ja sademetest. Esineb nii ms kui r taimi. Sookask, mänd,kadakas, paju, soovõhk, villpea, jänesvill. Iseloomulik puhmarinne. Kestab lühikest aega. Mikroreljeef on mätlik,iseloomulik põõsa ja rohurinne. Mulla viljakus väheneb. Raba e kõrgsoo: toitainetevaesel pinnasel
SISSEJUHATUS Tänapäeval puutume laseritega igapäevaselt kokku. Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloomustab: konfliktsed suhted juma
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena,tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi püha asjade üle Tema lemmikud · Kirjanikud:G. Marquez,Bulgakov,Kafka, Dostojevski.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid