tsementbetoonkate, mustkate jne). Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel. Metsateede järgud Kruusateed ja pinnasteed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel: I järgu metsatee on aastaringses kasutuses olev tee, mida kasutatakse metsamaterjali väljaveoks nii vahetult teega seotud metsaosadest kui ka kaugematest piirkondadest, samuti teisteks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on vähemalt 20 000 tm. II järgu metsatee on konkreetse metsaosaga seotud tee, mida kasutatakse valdavalt metsamaterjali väljaveoks ja muudeks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on 2000 tm kuni 20 000 tm III järgu metsatee on kahte teed ühendav või konkreetse metsaosaga seotud
metsaosad jmt. Vajadusel tuleb raie kooskõlastada naabermetsade omanikega, eriti juhul, kui kasutatakse ühiseid teid või kui raiutav puistu piirneb naaberkinnistuga. Tuleb vormistada raieks vajalikud dokumendid saata maakonna keskkonnateenistusele metsateatis (oodata ära vastus, lubava otsuse korral sõlmida raieks vajalikud lepingud). 21. Raielangi ettevalmistamine raieks. Raielank eraldatakse ülejäänud metsaosadest selgete piiridega. Ala piiritlemiseks on kõige mõttekam sisse raiuda 1 m laiune visiir. Visiiri võib tähistada visiiritikkudega, mille ülemistele otstele võib siduda eredavärvilise märkelindi. Visiiritikkudega tuleb kindlasti tähistada visiiri pöördepunktid, sirgetel lõikudel tuleb visiiritikud asetada sellise tihedusega, et ühe tiku juurest on järgmine näha. Kui raiutav puistu asub piirkonnas, kus liigub inimesi, näiteks asulate ja majapidamiste
Kevadise haude noormardikad kooruvad harilikult juuni lõpus ja jäävad samasse koore alla küpsussöömale. Osa noormardikatest võib juulis anda juba nn. teise põlvkonna, kuid seda siiski harva. Noormardikad lähevad juba augustis tavaliselt mulda talvituma, vahel jäävad talvituma ka koore alla. Nad võivad tihti koore all talvitudes hukkuda, tavaliselt hukkuvad ka kõik koore alla jäänud vastsed ja nukud. Põlvkondi on seega aastas tavaliselt üks. Tõrje- oluline on kahjustatud metsaosadest puidu, nõrgestatud ja haigete puude õigeaegne eemaldamine. Peamisteks üraskitõrje meetoditeks on putukate poolt värskelt asustatud puude ülestöötamine ja püünispuude kasutamine. Kasutatakse ka feromoonpreparaate - üraskeid püünistesse või püünispuudele meelitavaid lõhnaaineid. Püünispuudeks sobivad nõrgestatud või allajäänud puud kuuse-kooreüraski rüüste lähedalt. Puud laasitakse ja tõstetakse tüükaosaga kännule, et putukad saaksid ka tüvele altpoolt ligi
annaabi.ee 
