valdab vaid 50% neenetsitest. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas on rahvaarv 19 aastaga rohkem kui kuuekordistunud ning seda mitte neenetsite, vaid venelaste arvelt. See mõjub pärssivalt neenetsi kultuurile ning keelele. (Neenetsid, 1995) 1.3 Neenetsi keel Neenetsi keele kõnelejaid on üle 31 tuhande. Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Neenetsi keelel on kaks peamurret: metsaneenetsi (kõneleb tuhatkond) ja ülejäänud kasutavad tundraneenetsi keelt. Täishäälikuid on neenetsi keeles ainul 7, kaashäälikuid 18, lisaks 14 peenendust (vt. tabel 1) Neenetsikeel on tõsiselt ohustatud ja neenetseid kelle emakeel on neenetsikeel jääb aina vähemaks (vt tabel 2) . Neenetsite tähestik algselt põhines ladina tähestikul. 1883 aastal muudeti see kirillitsa põhiseks. (Taagepera, 1999, lk 392-393; Neenetsid, 2018) Tabel 1
eenetsi tatud hüpoteese uurali rahvaste ja keelte algkodu paiknemise metsaneenetsi PÕHJASAMOJEEDI kohta on Péter Hajdú hüpotees. Puuliike tähistavate ühisuurali tundraneenetsi sõnade põhjal paigutas Hajdú uurali algkodu Lääne-Siberisse
Tegid terve rea filme Ida-Aafrikas. Esitatakse küsimus, palju reflektiivset momenti. Film on alati konstrueeritud mingitest tükkidest, aga montaaziga kunai esitata päris ajalist-ruumilist suhet. Vaatajale muidugi peab jääma mulje, et kõik toimuks jooksvalt. Tema mõju on siiamaani väga suur. Juri Vella (1948-2013), on põhjapõdrakasvataja, alustas keskeas, varem töötas kütina. 90ndatel otsustas metsa elama minna. Vella oli ka kirjanik, kirjutas luuetusi, proosatekste, ainuke metsaneenetsi kirjanik, neid neenetseid pole ka palju. Ta oli ka aktiivne poliitik, ta püüdis Siber-põlisrahvaste õiguste eest seista. Mingi naftavärk on ka siin, ei kuulnud täpselt. Vella oli põnev tegelane, keda püüda mõista, filmida, tema näite kaudu uurida teatud antropoloogilisi probleeme, temast on kirjutatud päris palju ja ka filmitud palju. Vellal oli hea arusaam, kuidas see filmimaailm töötab, ta teadis,
annaabi.ee 
