tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline, kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne. ameerika naarits, rakvere raibe, hiid-ja sosnnovski karuputk, signaalvähk ja kõik peale jõevähi, mudilad, kährikkoer (toode venest sisse ja lasti lahti, nüüd ahistab linde), ondatra Introdutseerimine- taime või looma viimine uude kohta,kus teda varem polnud nt põllumaj, ilu või metsanduslikul eesmärgil. Nt tartu botaanikaaiast on liikvele läinud lõhnav kummel. Tahtmatu või tahtlik. punane nimestik- IUCN Red List ühendab endas tähelepanu vajavaid liike ja informeerib muutustest liigi seisundis. Kategooriad: välja surnud, loodusest surnud, äärmiselt ohus, ohus, ohualdis, ohulähedane, ohuväline, puudub info, hindamata. Puudub seaduse jõud, abban lihtsalt hinnangu ja infot Must nimekiri- Raamat, mis sisaldab loendit bioinvasiivsetest taime- ja
soojusjuhtivus. Päeval soojenevad ja öösel jahtuvad rohkem. KUIVENDAMISE MÕJU KK-LE. Ei suurene üksnes puidu juurdekasv vaid tekivad keskkonnamuutused sooaladel ja väljaspool neid; Kevadel ja sügisel suurveeperioodid, suvel ja talvel; veetase minimaalne; Rabad on meil omapärased veemahutid 4-8 m keskel veetase kõrgemal kui piirneval min.maal, Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu reljeefi madalamatel osadel üleujutused, 28% meie soodest kuivendatud, 15 % metsanduslikul eesmärgil, 12 % põllumajanduslikul otstarbel,1 % turbavarumise eesmärgil, Üleujutused ei ole põhjustatud vaid kuivendamisest, vaid need sõltuvad valgala suurus, põllumajandusliku maa osatähtsus, mulla liik, metsamaal enne kuivendamist kasvavate puistute iseloom (tagavara),lumikatte veesisaldus, Üleujutuste risk suureneb kui samal ajal tehakse lageraieid. Metsa kuivendamise mõju puistu tootlikkusele. Soodes väljub teatud osa org. ainest aineringeist ning
Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema
sügisel, kuid ka suviste tugevate vihmade perioodil. Suurenenud äravool tekitab reljeefi madalamatel osadel üleujutusi. Üleujutuste suurenemist peetakse üheks kõige kahjulikumaks kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks. Soode, eriti aga rabade massiline ja arutu kuivendamine viiks samal ajal meie mageveevarude vähenemisele. Kuid, nagu juba eespool märkisime, 1989. a. seisuga oli Eesti soodest kuivendatud 28 % (Pikk, 2000), sellest: - 15 % metsanduslikul eesmärgil, - 12 % põllumajanduslikul otstarbel, - 1 % turbavarumise eesmärgil 17 % looduskaitsealuseid soid 55 % on soid, milliste kasutamine ei ole tasuv Teisest küljest - kuivendatud puistute parem kasv pärast kuivendamist suurendab evapotranspiratsiooni. See asjaolu tasakaalustab metsakuivenduse otsesel mõjul suurenevaid äravooluhulki. Üleujutused on siiski tingitud paljudest faktoritest, mitte ainult metsa kuivendamisest.
sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suuremat valdkonda: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus
annaabi.ee 
