1. a) Turva saapad b) turva püksid c)kaitse kiiver d)Metsamehe Jakk (hele värvus signaali andmiseks teistele) 2. Labidas 3. Et saag saaks igas asendis töötada. Töötab õhurõhu muutuste abil(kui kolb on karteris) 4. Võsasael on summuti kaitse, sael mitte..( ülejäänud teate ise..) 5. Küttesegu on alati 2% 6. Elektri süsteem- Stopp nupp, madalpinge juhe, kõrgepinge juhe, piip, küünal, süütemoodul, (hooratas/magneto) 7. 0,5 mm süüteküünla elektroodi vahe! 8. L- kütus/tühikäik
(173. runo) 2. Armsama minek (174. runo) 3. Tere õhtust, mu linnuke (122. runo) Meeskoorile a cappella ,1893 Meeskoorile ja keelpilliorkestrile, Kk 1894 Segakoorile a cappella , 1898 OP.18 Üheksa laulu meeskoorile a cappella 1. Isamaale (Üks jõud.Cajander ), 1900 2. Mu veli võõral maal (Aho), 1904 30 3. Saarel põleb (,,Kanteletar"), 1895 4. Kuhu rästas kiirustab (,,Kanteletar"),1898 5. Metsamehe laul (Kivi), 1898 6. Mu südame laul (Kivi), 1898 7. Murdunud hääl (,,Kanteletar"),1898 8. Tere, kuu (,,Kalevala" XLIX), 1901 9. Venesõit (,,Kalevala" XL), 1893. 1., 3., 4., 6., 7. ja 9. ka segakoorile a cappella OP.19 Impomptu naiskoorile ja orkestrile (Rydenberg), 1902, ümber töötatud 1910.(Teised nimetused Lifslust ja Gossar och flickor) Orkestri koosseis: 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, trummid , 1 löökpill, 1 harf, keelpillid. OP
*,,Tulihända püüdmas'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 2001, toimetaja Maarja Ojamaa. Nii nagu ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'', nii ka see raamat sisaldab aastaid kogunenud lugusid, ütlemisi ja pajatusi Läänemaalt. Raamatus on juttu minevikku vajunud küladest ja taludest, seal elanud inimeste elust ja nende saatustest. Kirjutatud on ka neid lugusid, mis poliitiliselt varem ei sobinud. ,,Kohtumised...'' - Kirjastus Ilo 2004 Jõgisalu ja Tihkani - kahe loodushuvilise, bioloogi ja metsamehe lugusid kodusest loodusest. Kohtumisi taimede ja loomadega, silmast silma seismise hetki, mis jäänudki ainsaks nägemiseks ning saanud kirjutamise ajendiks. 2.2.3 Raamatud Kihnu loodusest ja kultuurist: *,,Maaleib'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 1984, toimetaja Helle Michelson. Tegevus toimub Kihnu saarel, kuhu on kaks linnalast suveks vanaema-vanaisa juurde saadetud. Selles raamatus väljenduvad eestlaste põlised eetilised hoiakud, pere- ja külasuhted, töökus, hool ja loodushoid
põllutöödel. Loomulikult tuleb arvestada, et hobuste hooldamisele kulub aega. Hobuse eest tuleb pidevalt hoolitseda, teda ei saa jätta ööseks metsa hommikut ootama. Muidugi pikendab see tööpäeva, kuid hobusemeestele ei ole see lisakoormuseks. Metsatööhobune on selline, kellel lisaks sobilikule kehakaalule (600-800 kg) on tihke konstitutsioon, tugevad lihased ja ümarad vormid, tugevad liigesed ja jalad ning ta on ka energiline ja paindlik. Väga oluline on hobuse ja metsamehe omavaheline suhe. Hobuse väljaõpe algab poole kuni ühe aasta vanuselt ja alles 4-5 aasta vanuselt võetakse hobune kergematele metsatöödele kaasa. Vastavalt hobuse arenguastmele võib teda rakendada paarisrakendisse ja raskematele töödele. Kuidas nihkuda taas ligemale keskkonnasõbralikule puidule? Siin oleks kohane rääkida ühest maailmarekordist, mille soomlased on kuue viimase aastaga enda valdusse saanud ja samuti sellest, millist rolli mängis selles Soome riik.
annaabi.ee 
