Metsasektori identiteet ja maine Hoolimata metsasektori olulisusest riigi majanduse ja sotsiaalvaldkonna jaoks jääb tema roll sageli teadvustamata. Senised avalike suhete alased jõupingutused ei ole suutnud metsakasutuse halba mainet kuigivõrd parandada, ehkki ebaseaduslike metsaraiete hulk on vähenenud ning järelevalve tõhusam. Ühiskonnas valitseb meelsus, mille kohaselt puitu kui materjali ja metsa kui elu- ja looduskeskkonda hinnatakse, kuid metsamajandusse suhtutakse halvasti. Vaja on tõhusamat sektoriülest meedia- ja koolitustegevust. Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsanduse arengukava tugineb Euroopa ministrite metsakaitsekonverentside 19-le resolutsioonile ja juhendmaterjalidele, mis metsade kõiki funktsioone käsitledes loob koos kriteeriumite ja indikaatorite süsteemiga raamistiku jätkusuutliku metsanduse kontseptsioonile. Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine
ehitusmaterjalideks ja ka majapidamise otstarvetel. Ekspordib riik nii metsamaterjali ehk toorpuitu, kui ka puidutooteid nagu tselluloos, paber, korgid ja metsakeemia 9.3.Probleemid Üks peamisi ohte ja probleeme metsadel on metsatulekahjud. Süvenenud probleem on, et puuduvad adekvaatsed meetmed probleemi lahendamiseks. Metsatulekahjudel on hävitav mõju keskkonnale, näiteks põhjustades pinnase erosiooni ja mõjutades ökoloogilist tasakaalu metsakeskkonnas. Metsamajandusse on lisatud probleemiks tuletõrjujate vähesus ja ebakompetentsus. 9.4.Osakaal maailmast Portugali tootmine kogu maailma metsatööstuse tootmisest on 0,48% ja tarbimise osa kogu maailma metsatööstuse tarbimisest on 0,035%. 10.Tööstus Portugalis leiduvad tööstuslikud toorained on tina (Sn), vask (Cu), uraanium (U), raua maak (Fe), kroom (Cr) ja volfram (W). (pilt8) Tööstusharudest on Portugalis esindatud mäetööstus, töötlev tööstus, tekstiili- ja
netotulu kapitaliseeritud väärtus on maa väärtus e. maarendi oodustatud väärtus. Küpsusvanus, mis maksimeerib Bu väärtuse, on oodustatud kasumiküpsus. Kuigi valemisse on sisestatud raha ajaväärtus, tugineb valem staatilisele põhioletusele: kõik kordub analoogiliselt igavikuni. Kui võrrelda kahte erinevat teoreetilist lähenemist, siis metsarent annab hea ülevaate suurema metsaosa (terviku) tulude kohta, kuid selle abil on raske hinnata üksikute puistute tasuvust ning metsamajandusse paigutatud kapitali kulude mõju tulu suurusele. Järgnevalt (tabel 5.2., joonised 5.2. ja 5.3.) on toodud kokkuvõte hinnaküpsuse, kasumiküpsuse ja oodustatud kasumiküpsuse arvutuste kohta. Näide on selles mõttes veidi "ebaõnnestunud", et annab erinevaid meetodeid kasutades sama tulemuse, s.t sama küpsusvanuse. Tabel 5.2. JMS kasvukohatüübi kuusiku keskmine hind, kasum ning oodustatud kasum erinevas vanuses. Puistu Hind Kasum Oodustatud kasum
annaabi.ee 
