§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks mets uuenenud viie aastaga Mänd vähemalt 0.5m
Metsakorralduse eesmägiks nii endise kui ka kaasaegse arengukava järgi on metsade ülesmõõtmine (mis kaasajal on suures osas digitaliseeritud), piiritamine, nende plaanide valmistamine ja metsamajandamise kavade koostamine võimalikult suurema tulu saamiseks. Oluline on metsa kasvutingimusi järk-järgult parandada ja toodangu suurust ja kvaliteeti tõsta. Käesolevas metsa arengukavas on erinevalt varasemalt rõhku pandud kliimamuutuste leevendamisele. Metsamajanduskava koostati 10 aasta peale nii nagu on ka tänapäeval (2011-2020), kus on ära märgitud sarnaselt tänapäeva metsamajandus kavaga kõik üldisemad alused ja sihtjooned metsakorralduse kohta sh. Uuendusviis, ulatus ja kohad, maapinna kuivendamise, metsateede tegemise ja muud metamajanduslikud tööd ning eel- ja kõrvalkasutused. Metsamajanduse võrdlus: Varasema kava kohaselt tuli iga aasta metsastada lagendikke ja raielanke, istutamise teel umbes 2200 ha ja külvi teel umbes 4000 ha
põhjaveevarusid. Maavarad Võhmutal on kaks karjääri, üks on suletud ja teises toimub aktiivne tegevus. Viimasele on antud ka laiendamise luba. Peamiselt saadakse sealt liiva, kruusa ja lubjakivi. Külast 6 km kaugusel Karinu külas on tegutsev lubjakarjäär. Mets Mets on siinsete talude kooseisus, aga ka riigimetsa on küllalt. Raiet tehakse vastavalt omaniku soovidele ja riigi normidele. Tuleb koostada metsamajanduskava ja selle põhjal siis otsustada, kui suures ulatuses tohib/peab tegema raiet. Meie oleme oma metsas teinud sanitaar-raiet, istutanud juurde uut metsa ja pannud maha sihte. Taimed ja loomad Kuna enamik maa-ala on põllumajanduskasutatav, on peamisteks taimeliikideks põllukultuurid. Mõisa juurde viiva tee ääres kasvavad nooremad kased, varem oli seal ilus kaseallee vanade ja võimsate puudega. Kuna kinnistutel on palju aiamaad, siis kasvatatakse
Vanad loodusmetsad on looduslikud kooslused, mille esinduslikkuse säilimiseks või paranemiseks tuleb tagada looduslik areng ehk võimalikult vähene inimmõju. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno looduskaitsealal ka Natura 2000 standardandmebaasi andmetel rohunditerikkaid kuusikuid 4,1 hektarit. Kaitseala metsamajanduskava (2009) koostamise raames teostatud inventuur aga seda metsaelupaiga tüüpi ei tuvastanud. See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toitaineterikastel ning pehme huumusega metsamuldadel sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide osatähtsus võib olla küllaltki suur.
annaabi.ee 
