Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"metsamaj" - 3 õppematerjali

Õppeained

Metsamajandus -Kutsekool
Metsamajandus -Tartu Ülikool
Mullateaduse III KT
10
docx

Mullateaduse III KT

maapinnale; - intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont; - levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad. MKT: mustika-karusambla männikud, III-IV boniteet a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1 Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha) alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast; - mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega; 1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%) 2) Siirdesood - S (3,7%) 3) Rabad - R (5,7%) Turba lagunemisastme määramine: 1) halvasti lagunenud < 20%; 2) keskm. lag 20-40%; 3) hästi lag. > 40%. Turba liik: määratakse taimejäänuste järgi - tarnaturvas, pillirooturvas, turbasamblaturvas jne.

Maateadus → Mullateadus
129 allalaadimist
Konspekt
26
pdf

Konspekt

kui org. Aine hakkab kogunema maapinnale ­ T turvas ­ Mulla geneetilised tunnused ­ mulla enese areng ­ Ökoloogilised tunnused ­ seotud ümbrusega · A ­ AT ­ T ­ Tootmislikud tunnused ­ mulla kui metsamaj. Ja põllumaj. tootmisvahend. · O ­ OT ­ T Diagnostika väljendub: ­ Hõlpsasti eristaavad morfoloogilised ja mõned üldised keemilised ja Gleistumine toimub üle maailma igasugustes tingimustes, vajalik vaid veega küllastatus granulomeetrilised tunnused:

Loodus → Eesti mullastik
159 allalaadimist
Nimetu
64
pdf

Nimetu

Nobel, 1866. Tähtsaim ekspordipartner Saksamaa. Regionaalne areng oli tasakaalus. Uued keskused arenesid toorainevarude juurde ,,perifeeriasse". Kasvasid ka vanad linnad-keskused, kus sadamad, tekstiili-ja toiduainetööstus. Urbaniseerumine Rootsis 1850 elas linnades 200 000 inimest. 1900 elas linnades ja alevikes 1,5 miljonit inimest. 1910 iga 4. rootslane linnas. Avaliku arvamuse neg. hinnang (linnades joomarlus, prostitutsioon, kuritegevus). 1870 üle 70% rootslastest töötas põllu- ja metsamaj. ja kalanduse alal. 1900 ­ 57%, 1914 ­ 48%, 1870 tööstussekt. 13%, teeninduses 5% (=18%), 1900 24% tööstuses, teeninduses 9% ( =33%) 28 Soome Suurvürstiriik 1812-1917 Soome majandusareng (1815-1914): arenes karjamajandus ja metsatööstus Majandusliku autonoomia eelised (oma riigieelarve, valuuta ­ seoti kullastandardiga 1878, tollipiir Venemaaga). Takistuseks esialgu merkantilistlik vananenud seadusandlus (nt

Varia → Kategoriseerimata
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun