Loodus inimese poolt tahtlikult kujundatud. 3. Linnamaastik (urban landscape) inimene on looduse ümberkujundajaks, loodus on vaid materjaliks, mille abil kujundatakse hoonete ümbrus. Eeslinna tungib ka looduslikke elemente. Seepärast nimetatakse neid teatud kasutusviisiga geokomplekside alasid maistuteks, kus kasutusest tingitult on mingit liiki kõlvikud või rajatised ülekaalus. (põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistut) Maistute puhul toimib alati vajadus neid hooldada, ilma hoolduseta nad peagi naturaliseeruvad. 20. Metsamaistud, poollooduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. ·metsamaastik e. metsamaistu, kus esinevad kultuurmetsad, metsakasutuse eri järkudega maistud
funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Metsas on väiksemad päikese kiirguse intensiivsus, maapinna soojuskiirgus, tuule kiirus
põllumajandusmaistus on maastikuline mitmekesisus olnud suurem 20. sajandi alguses ja oluliselt on see vähenenud 20.sajandi II poolel. See on seletatav traditsioonilise põllunduse hääbumisega. Näiteks on rannikualal esinevates looduslikes ja poollooduslikes ökosüsteemides hakanud vähenema ranna ja looniitude bioloogiline mitmekesisus (nii liigirikkus kui kooslused) 8 seal karjatamise ja niitmise lakkamise tõttu. Metsamaistu muutused on aegade jooksul olnud oluliselt väiksemad. Eesti rannikumaastike muutuste üldsuunad on omased ka Saaremaale: põllumaa vähenemine, rohumaade metsastumine ja roostumine, metsamaa asendumine väikeelamumaaga Need arengusuunad on põhjustanud maastikumustri lihtsustumist, sh rannikumaastiku ökoloogilist vaesumist. Viimasel aastakümnel on rõhuasetus rannikute kasutuses nihkunud märgatavalt puhkemajanduse poole. Paljudel rannikulõikudel on suurenenud suletud maastike
annaabi.ee 
