sädemed. Kuid kõige suuremateks tulekahjude algatajateks on loomulikult inimesed, kas tahtlikult või kogemata. (Thomas ja McAlpine 2010) Tulekahju suurus ei mõjutagi taimestikku niipalju kui seda mõjutab tulekahjude sagedus piirkonnas (Thomas ja McAlpine 2010). Tuli võib mõjutada metsa järgnevatel viisidel: toitainete tsükli kiirenemine, puude suremine, muutus järgnevuses, seemnete idanemise esilekutsumine või mullas oleva seemnetagavara hävimine, metsamaastiku eriilmelisuse suurenemine, muutused maa-alustes taimeorganites. (Dale et al. 2001) 2.2 Tuul Tule kõrval on tuul teine kõige suurem häiringuagent maailma metsades, ning kõige suurem häiringuagent Euroopa metsades. Tuul on metsale mitmel põhjusel kasulik, kahjulikuks muutub tuul siis kui selle kiirus on ~17m/sek, ning torm on siis kui tuule kiirus on 21-32,6 m/sek. Käesolevas peatükis keskendutaksegi sellise tuule mõjule, mis toob endaga kaasa metsa häiringuid. (Laas et al. 2011)
ja järjepidevus omadusteks, mida väärtustatakse olukorras, kus kõne all on tasakaalu saavutamine sotsiaaleetiliste vajaduste ja ressursside kasutamise vahel. Praeguses kiiresti arenevas maailmas on looduskaitse põhiülesanne rõhutada igas olukorras loodusvarade, sealhulgas metsa säästva kasutamise ja majandamise tähtsust. Eesti lähinaabrid Soome ja Rootsi on juba pidanud silmitsi seisma olukorraga, kus metsa intensiivne majandamine 1960. ja 1970. aastatel lõppes metsamaastiku täieliku moondumisega. Sarnase probleemi üleskerkimine ähvardab ka Eestit,kus hakkavad ilmnema taasiseseisvumise järgsete suurte majanduslike muudatuste tagajärjed. Metsakasutuse intensiivsuse enneolematu kasv on kaasa toonud väärtuslike elupaikade kahekordse kahanemise, mida tõestab ilmekalt kahe järjestikuse, 1994. ja 1999. a. metsainventuuri tulemuste võrdlemine. 1990. aastail astuti olulisi samme keskkonna- ja metsapoliitika ülesannete täitmiseks, järgides
Häiringud kahjustavad metsa potentsiaali toota puitu ehk häiringud kahjustavad inimeste huve. · Looduslikud häiringud on alati toimunud ja elustik on nendega kohanenud. Tänapäeva killustatud maastikus võib häiring unikaalse säilinud elupaiga ka hävitada. Selline liik on nn väljasuremisvõla esindaja. Põhjuseks on enamasti inimene (tema tegevus maastikul). Metsa järjepidevus Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt
annaabi.ee 
