künnistel ja seljakutel, laialdaselt on levinud ka soomullad [3]. Kamarmullad on viljakad parasniisked mullad, taimekasvatuseks kõige sobivamad mullad. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kui kultuurmaadena kasutada, siis vajavad need mullad põhjalikku kuivendamist. Sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Leostunud ja leetjaid liivsavimullad on viljakad [5]. Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada. Need sobivad hästi rohumaaviljeluseks ja leidub palju ka metsamaadelt. Vallas on keskmisest kõrgema hindega mullad [6]. See tähendab, et sellised mullad sobivad hästi Jõgeva vallaga, sest Jõgevamaa on üldiselt põllumajanduslikult väga hästi arenenud, 4.2. Veevarud Vooluveekogudest läbib Jõgeva valda põhja-lõuna suunaliselt Pedja jõgi. See läbib Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. See on üks Emajõe veerohkemaid ja pikemaid lisajõgesid. Enamus jõest paikneb Jõgevamaal. Jõgeva alevikus on jões ligi kilomeetri pikkune kitsas,
Risk nitraatlämmastiku väljauhtumiseks on eriti kõrge pärast lageraiet. Siiski suurem osa lämmastikust, mis vabaneb pärast kuivendamist, mida võib olla kuni 100 kg/N/ha, fikseeritakse taimestiku poolt. Seega võib öelda, et põllu- ja metsamaade kuivendamisel suureneb lämmastik- ja fosforühendite väljakanne kuivendatud maadelt, mis põhjustab pinnavee reostuse. Uurimused on näidanud, et toitainete väljauhtumine kuivendatud põllumajandusmaadelt on oluliselt suurem kui metsamaadelt. Kui fosfori ja lämmastiku väljauhtumine metsamaadelt on keskmiselt vastavalt 0,081 ja 3,4 kg/ha aastas, siis põllumajandusmaadelt vastavalt 0,37 ja 11,0 kg/ha aastas (Protection..., 1995).. Keskmiste äravoolumoodulite alusel tehtud ligikaudne arvestus näitas, et lämmastiku väljakanne pilootmetskondade metsamaadelt oli järgmine: Karula 3,0 kg/ha a., Maidla 3,4 kg/ha a. ja Kloostri 3.8 kg/ha a. (Management..., 1998) (nimetatud metskonnad eksisteerisid 1988.a.).
milleks määratakse/analüüstakse vees järgmisi parameetreid: • Hõljuvainete sisaldus • Orgaanilise aine sisaldus • Fosfori sisaldus (1,5-2,0 mg/l) • Lämmastiku sisaldus (10-15 mg/l) • Naftasaaduste sisaldus • Ohtlikke ainete sisaldus (seni vähesel määral, tähtsustatud eriti viimastel aastatel). 20.02.2017, K. Künnis-Beres Hajureostusallikad Läänemere piirkonnas Hajureostusallikate reostus pärineb peamiselt põllu- ja metsamaadelt ning õhust • Põllumaadelt kandub veekogudesse ja merre peamiselt lämmastikku ja fosforit, kuid ka mürkkemikaale • Õhureostus – põlemis- jäägid elektrijaamadest (põlevkivitööstusest), laevadelt, lennukitelt 20.02.2017, K. Künnis-Beres Reostuse mõju mere ökosüsteemile - eutrofeerumine Reostuse mõju - eutrofeerumine Taimetoitainete juurdevool põhjustab mere, eriti rannikumere eutrofeerumist
annaabi.ee 
