Kus mees meenutas kuidas käis 15.aastat tagasi Lilyga seal pargis ning terve õhtu keelitas ta teda endaga abielluma. Teine inimeste paar rääkis mineviku mäletustest. Kõneldi vaimudest,surnute vaimudest,elust taevariigis. ,,Taevariiki tundsid juba muistsed tessaallased,William, ja nüüd selle sõjaga tuletab vaimude maailm end mägedes kõuemürinana meelde." Ning siis oli üks noorpaar. Tüdruku silme ees hakkasid tulema mälestuspildid toonekurgedest metsalillede keskel,hiina templitest,punarindsest linnnust. 4. Tegelased olid üsnagi sarnased mõtlemise poolest. Nende mõtted vahepeal justkui ühinesid. Neid tegelasi ühendas asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm. Kui selle teise paari teksti juures oli selline koht, et mees vaatas lille,siis järgneval paaril vaatas samuti naine lille, tollel lillepeenral. Ning kui see naistepaar soovis teed juua, siis ka järgnev paar noortepaar soovis juua teed
paanikas, ta hoiab kõrgele ülestõstetult mingit taime.) Kingpool: ,,Avame pealegi ja vaatame oma saatusele avasilmi vastu" (Sammalhabe liigub rahulikult auto juurde, nagu polekski tema über vihast eemalehoidvat rotikarja) Muhv: ,, On sündinud ime!" Sammalhave: ,, Tere hommikust kamraadid! Milline kaunis päev!" Kingpool: (Torisedes ja mõnitades, sest nüüd on Sammalhabe tagasi ja pole vaja muretseda) ,,Tere jumalaime! Ja südamlikem tänu kaunite metsalillede eest sel joovastaval suvehommikul. Nüüd on meil ju kõik mured murtud värsked lilled platsis ja puha. No mis elu see on ilma lilledeta!" Muhv: ,, Ega vähe ei ole!" Sammalhabe: ,, Sul on täiesti õigus üle pika aja. Ilma lilleta, nagu sa ütled, ei oleks meil praegu tõesti mingit elu. Sest see nõndanimetatud lill pole midagi muud, kui rass, esmaklassiline rotivastane imerelv. Üksi rott ei suuda rassi lõhna välja kannatada." Kingpool: (pahamees on kadunud, vaimustunult) ,, Hurra
Sellest alates hakati koostama juhendeid päeva läbiviimiseks, näidiskõnesid ja pakkuma sobivat repertuaari esinemiseks. Emadepäev muutus tänu seltside ja koolide toetusele kiiresti populaarseks, seda toetasid ka kohalikud kirikud. Algatajad kontrollisid päeva tähistamist aga lausa ankeetküsitlusega. Emadepäeva ajaloost Alles 1936. aastal hakati propageerima emadele kingituste tegemist, sh metsalillede kinkimist, neile laulmist, spetsiaalsete karskusseltsi poolt kujundatud ja valmistatud emamärkide ostmist. Teatrites, raadios ja kinos hakati päeva tähistama vastava kavaga. Emadepäeva tähistamine ja emadus olid Teise maailmasõja eel ja ajal paljudes Euroopa riikides eriliselt hinnatud. Rõhutati, et on tarvis rohkem lapsi, emadus tõsteti omaette väärtuseks. Sõja-aastatel emadepäeva sõnum teisenes, sest paljud emad vajasid kaotatud laste ja perekondade tõttu tröösti.
Männikul lookleval teel Viimaseid lilli näen veel Jalge ees sambla sees Siin ja seal meelespead Nende paar viimast õit Sügis unustas viia meil Metsas käin muret täis On mu hing õite seas Ja sulle nopin siis need Kõik andeks saan Ja nii ehk taas Põimuvad veel me teed 18 Mööduvad kiiresti kuud Saabuki suvi meil uus Kohiseb mets nagu hiis Pulmakell heliseb siis Neiu noor valge loor Nii see päev meelde jääb Mõrsja peas pruudipärg Metsalillede põim on see Aga tea meeles pea Millest kõik algas kord Ja kuis kord ristusid teed Kimp õisi peos nüüd õnne seob On metsalilled need Millest sa elad ja hingad? Ma vaatan sind ükskõikselt, kuid kuulan hirmunud näol... Nii hellalt ja nii vaikselt mind surmab sinu laul... Su laulust saab mu saatus, mu meeldiv piin ja kaotus... Refr. Sellest, mis rõhub mu rinda, tundlikuks muutund on meel... Millest sa elad ja hingad? Mida võid tunda, kui suudad nii palju kanda
artikkel räägib sellest, kui mahajäänud Venemaa on, võrreldes Euroopaga... vabandust, ülejäänud Euroopaga... aga autor oleks võinud juhtida 27 tähelepanu sellele, et inimhingede omandiõiguses oleme me Ameerikast aastaid ees... (Belinski toetab õngeridva vastu majaseina. Võtab särgipõuest väikese metsalillede kimbu. Aleksandra ei pane seda tähele.) ALEKSANDRA: Te ei öelnud nädalate kaupa ühtegi sõna ja nüüd te räägite, mis pähe tuleb. (Läheb majja. Belinski, lillede pärast täbarust tundes, viskab need süüdlaslikult minema. Järgneb Aleksandrale majja. Mihhail, Varenka, Tatjana ja Ljubov ilmuvad aeda. Mihhail lehitseb pealiskaudsel pilgul raamatut, mille ta võrkkiigest välja viskas. Varenka silmitseb kirja.)
annaabi.ee 
