seisuste ebavõrdsust. Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Perekond : Alates 1870. aasta suvest oli Jakobson kihlatud Kirbla köstri tütre Julie Thaliga, peiupõlv venis neljale aastale. 1874. aasta sügisel abiellus 33-aastane Jakobson endast kümme aastat noorema Julie Thaliga.1875. aastal sündis surnult noorpaaril tütar Olga, kes maeti kodukoha Kurgja metsalagendikule.1876. aasta lõpul sündisid Juliel ja Carl Robertil kaksikud, kes samuti surid kohe peale sünnitust. Alates 1878. aastast tabas peret siiski ka õnn, suvel sündis tütar Linda, kellele järgnesid Ida(1880) ja Salme(1881; kelle nimi oli dokumentide järgi Elsa-Gurly). Surmaaeg, põhjus, matmiskoht : Carl Robert Jakobson suri 40 aastasena, pühapäevasel päeval, 7. (19.) märtsil kell pool kolm hommikul Kurgja saunakambris. Tema surmapõhjuseks olid vihmasaju kätte jäämisest
remmelga ja paakspuu nimetusega on "mänd" säilinud peaaegu kõigis läänemeresoome keeltes. Ajaratas on teinud oma töö ja praegu on nooremate puude vahel esialgsest neljast põlispuust alles viimane 18 meetri kõrgune ja 2,5 meetrise ümbermõõduga põlispuu. Teabepunkti vahetus läheduses on näha ka kõnealust mändi. Kuna tegemist on ümbritsevast metsast eriliselt silma hakkava puuga siis on hea, et see on ka tähistatud. 3. Vapramäe lael avaneb vaade metsalagendikule, mille keskseks paigaks on sulglohk e. söll - termokarstiline pinnavorm viimasest mandrijäätumisest, mille tekke põhjustas taanduva jääserva küljest lahti murdunud pangas, mis sulamisel setetesse lohu jättis. Oleme kohas, millel on Vapramäel kõige suurem ajalooline taust. Siinsel Vapramäe lael on vanasti peetud rahvapidusid, korraldatud laulupidusid ja suvelaagreid. 1924 aastal peeti siin Nõo kihelkonna esimene laulupäev audirigendi Aleksander Läte juhatusel ja 1926 aasta 16
50 Edgar Valter Pokuraamat Pokud on niiskes metsaaluses kasvavad mättad, pealtnäha vaiksed ja liikumatud. Tegelikult meeldib neile aga öösel vaikselt ringi uidata. Ühel pokuseltskonnal muutus aga metsaalune liiga kuivaks ning nad otsustasid ära kolida ja otsida endale uue elukoha. Mööduti mitmest niiskest metsaalusest, aga seda õiget TUNNET ei tekkinud, kuniks jõuti metsalagendikule ja märgati väikest majakest. Seekord pokud TUNDSID, et on jõudnud õigesse kohta. Majas elas aga «väike karvakasvanud vanamees» Puuko. Pokud said temaga sõbraks ja tegid temaga koos igasuguguseid vahvaid toimetusi: käisid saunas, järvel paadiga sõitmas ja ujumas. Lõpuks istutasid maja ümber igasuguseid taimi, niiet Puukko maja ei paistnudki enam üldse välja ja ühtlustus metsa ja loodusega. Charles Perrault Haldjad- Elas kord lesknaine, kellel oli kaks tütart
annaabi.ee 
