(Solovjov, 1990) 4 Taimekooslus Taimekooslus kujuneb vastavalt mullale. Viljakal savimullal areneb üht ja liivasel pinnal teist tüüpi kooslused. Moodustunud kooslus hakkab ajapikku muutma mullakoostist ja kohandama ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused. Erinevalt heinapõllust on niidukooslus liigirikas.
suurel hulgal ni taiset kui loomset toitu, eelkõige lehetäide nestet. Segatoiduga saabub pessa suur osa taimsest ja loomsest toidust pärit saastest, mis akumuleerub sipelgaperes eelkõige välistöölistes. Nendest analüüsitud saastemetallid iseloomustavad hästi ka keskkonnast tulevat saaste koormust. Varujate analüüsil põhineb ka keskkonnasaaste lihtsustatud bioindikatsioonimetoodika. - Metsakuklase asurkond on oma struktuuridega väga tihedalt põimunud metsakooslusesse, mistõttu suur osa keskkonna ja koosluse informatsioonist, sealhulgas ka saasteinformatsioonist koondub sipelgapessa. Paikne eluviis ja pesatruudus sunnivad sipelgaid maksimaalselt ära kasutama pesa asukoha mikrokliimatingimusi. Kuna mitmete sipelgaliikide pesad püsivad ühel ja samal kohal aastakümneid, siis selle aja jooksul muutuvad paratamatult ka toitumis- ja mikrokliimatingimused. See kajastub loomulikult ka pere arengus, pesa suuruses ja kujus
moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi
annaabi.ee 
