Muldade maatrikstabeli valik · kallakulised alad, kus esineb pindmise · sood ja soostunud alad, kus esineb > 30 cm · ei esine pindmise kihi kuhjumist või mullakihi ära- või pealeuhe sademete vetega tüsedune turbakiht ärakannet vete mõjul ega üleujutusi · lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad · metsad ja looduslikud rohumaad, kus kulgeb setted ...
A. Hutchinson ja Gause; B. Karis ja Beckham; C. Wallace ja Tansley; D. Gleason ja Clements. Õige on mõistagi D sest nii on õige. 39. Kas soovikumetsade tüübirühm levib: A. Kliimakskooslustes? B. Niisketel keskmise toitelisusega muldadel? C. Kuivadel toitainetevaestel muldadel? D. Peamiselt Lääne-Eesti madalikel? Soovikumetsad on E. Lõhmuse metsakasvukohtade klassifikatsiooni skeemil all keskel, s.t. kergelt liigniiskes ja keskmise viljakusega piirkonnas. B on õige. 40. Kas taimedele on hästi kättesaadav? A. Rippuv kapillaarvesi; B. Keemiliselt seotud vesi; C. Jäätunud vesi; D. Hügroskoopsusvesi; E. Mullaõhu veeaur. A on siin õige, muud pole taimedele tarbitavad. 41. Milline neist on diversiteediindeks: A. Simpsoni indeks; B. Gini indeks; C. Semelpaarsusindeks.
Kuusk 1,52 1,31 1,55 -0,24 -18 0,6 Mänd 1,22 1,25 1,21 0,04 3 0,4 Soostunud mineraalmaadel on metsa kuivendamise efektiivsus suhteliselt kõige suurem osja ja tarna kasvukohatüübis. Intensiivse kuivendamise korral võib tõusta küntud aladel puistu tootlikkus oluliselt ka sinika kasvukohatüübis. Teiste liigniiskete metsakasvukohtade (karusambla, angervaksa, sõnajala) ei ole kuivendamine metsa tootlikkust nii oluliselt suurendanud. Peamine põhjus peitub selles, et mineraalmaametsas on mullas olev vesi puude kasvuks soodsamate omadustega kui enamikus soometsades, mistõttu tema taseme alandamine mineraalmaal ei ole nii vajalik kui soos. Siiski võib ka mineraalmaametsade kuivendamisest kasu olla. M. Tindi (1986) uurimus rannikumetsade kuivendamise tulemustest (valitsesid soostunud mineraalmullad ja
annaabi.ee 
