Kirjeldada järgmisi raieliike kirjalikult. 1. Lageraie on üks uuendusraie meetod, millega raiutakse puistu ühe aasta jooksul alates raie algusest, raie tegemisel säilitatakse seemne- ja elustikupuud, edasiseks järelkasvuks. 2. Harvendusraie on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. 3. Sanitaarraie kavandatakse metsas, kus esineb surnud või kahjustatud puid ja nende väljaraie on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik. Puuliigid Nimetada viis põhipuuliiki Eestis. Mänd, kuusk, kask, hall lepp, sanglepp Puidurikked Kirjelda järgnevaid puidurikkeid kirjalikult. 1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel tasapinnal 2. Liitkõverus on kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal 3. Säsilõhed lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed 4. Ringlõhed lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu
Nii jõudiski meie metsatööstuses järg nn "uue tehnika" juurutamiseni ja kasutamiseni. 11. Kasvavate puude laasimine. Hinnalise puidu kasvatamise üheks meetodiks on kasvavate puude laasimine. Laasimise käigus eemaldatakse puult teatud kõrguseni alumised oksad, mille tulemusena saadakse laasitud osa ulatuses oksavaba ja ühtlase struktuuriga puit. Nõukogude perioodil Eestis kasvavate puude laasimist ei kasutatud (esimesed laasimised tehti 1900...1940.a.). Sellest metsakasvatuslikust võttest on üldiselt vähe teadmisi ja kogemusi ning samas on see üsna kallis olenevalt kasutatavatest töövahenditest. Viimastel aastatel on mitmed RMK metskonnad hakanud vähesel määral kasvavaid puid laasima. Puude laasimist tuleks teha järgnevatel põhjustel: 1. Täielikku või osalist laasimist tüve alaosas tehakse ligipääsetavuse parandamiseks puule. Samas suureneb ka puistu tulekindlus; 2. Lühendades kuivanud okste püsimist puul, parandatakse puidu kvaliteeti
inimtegevusest põhjustatud tekistüüp - kõdusoo, mis on kujunenud soomulla pikaajalise kuivendamise või harvem teistel põhjustel toimunud põhjavee languse tagajärjel. Madalsood on jagatud kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ning rabad kolmeks - nõmmrabaks, siirderabaks ja kõrgrabaks. Kõdusoodel eraldatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp. Lodu Metsakasvatuslikust seisukohast jagatakse madalsood kaheks kasvukohatüübiks - loduks ja tarnamadalsooks ehk madalsooks kitsamas mõttes. Lodu kasvukohatüüp on levinud jõe- ja järveäärsetel madalikel, orgudes ja laugetel nõlvadel. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimestik toitub toitesooladerikkast põhjaveest või jõelammidel ka üleujutusveest. Kevadeti ja sügiseti on lodud pikka aega üle ujutatud. Muld on viljakas, turbalasundi paksus on alla 1,0 m
annaabi.ee 
