väärispuidu eesmärgil BRASIILIA · Suurima lehtmetsaga ala · Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist · Mets hävineb tohutu kiirusega - 4km² tunnis · Tingis I-se ÜRO keskkonna ja arengukonverentsi kokkukutsumise 1992a. The Amazon Rainforest Metsaraie maht · Ekvatoriaalse vihmametsa raie maht ületab 10X loodusliku juurdekasvu · Põhja riikides suureneb metsamaa pindala tänu metsakasvatusele · Maakera puiduvarud hetkel 359 mld m³ Metsade tähtsus ja kasutamine Mets kui ökosüsteem · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Põhiline eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja · Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu, takistab tuulekannet, puujuured kobestavad mulda, metsakõdu lagunemisel oluline osa muldade tekkel · Asendamatu loodusvara
ja hoiatussilte. Metsaomaniku kontaktiinfo siltidel võimaldab metsa külastajail küsida luba metsas viibimiseks ja infot tuletegemise kohta. Kontaktiinfo olemasolul saavad ka päästjad või tulekolde avastanud isikud teavitada metsaomanikku tema metsas toimuvast. Info- ja hoiatussiltide paigaldamiseks on ette nähtud ka toetusi, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Metsamaaparandus Metsamaaparanduse eesmärgiks on muuta liigniiske ala metsakasvatusele kõlbulikuks. Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda. Metsakuivendusega liigset pinnavett ära juhtides saab vähendada üleujutusi. Tegevuseks võib olla: juba olemas oleva, kuid kinni kasvanud kraavi rekonstrueerimine, selle kujundamine sirgemaks; truupide rekonstrueerimine või uute truupide ehitamine; kindlasti ka võimalike koprakahjustuste vältimine.
Tähtsamad nendest on järgmised. Putukad kui taimekahjurid. Putukate valmikud ja ka nende vastsed on kohastunud toituma kõikvõimalikust orgaanislisest ainest. Tuntumad põllukahjurid on kartulimardikas, lehetäid, mitmesugused liblikad jt. Puid kahjustavad koore all elavad ütaskid ja siklased, okkaid närivad kiletiivaliste ja liblikate vastsed. Noorte männitaimede koort närib männikärsakas, mistõttu taimed hukkuvad. Sageli tekitavad putukad põllumajandusele ja metsakasvatusele suurt kahju. Putukad on toiduks paljudele loomadele. Mitmetel loomaliikidel moodustavad putukad suurema osa toidust. On ka selliseid loomi, kes toituvad ainult putukatest. Putukad kui lagundajad. Osa putukaid toitub taime- ja loomajäätmetest ning väljaheidetest, lagundades neid lihtsamateks ühenditeks. Seega on putukatel tähtis osa aineringes. Troopikas on termiidid põhilised taimejäänuste lagundajad. Putukad tolmendavad taimi. Enamikul õistaimedel ei areneks seemned, kui
põhjendatud metsastamise mahu suurendamine (6% diskonteerimismäära juures). Samas võib otsusetegija jõuda arvamusele, et sotsiaalsest seisukohast on projekt soovitatav ellu viia, kuna rahas väljendamata hüvedel on piisavalt suur kaal. 44 4. METSA MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA. METSAKASVATUSLIKUD INVESTEERINGUD. Metsamajandusele, eriti metsakasvatusele on iseloomulikud mõned erisused, spetsiifilised jooned. Mets rahuldab inimeste vajadusi ka teisiti kui puidu tootjana, eelkôige niinimetatud kôrvalkasutuse ehk mittepuiduliste hüvede kaudu. Nendeks on seened, marjad, jaht jmt. Olulised on ka metsade kaitse- ja puhkefunktsioon. Viimastele on raske määrata hinda, nagu on ka raske hinnata, millisel määral langeb nende funktsioonide täitmine ühte ettevôtte põhieesmärgiga.
seisundist , kasvukohast, ilmastikust, inimtegevusest. Hoolimatu ja asjatundmatu tegevusega võib inimene kaasa aidata paljude kahjuriliikide ja haigustekitajate leviku- le või muuta puistud vastuvõtlikuks ilmastikukahjustustele. Mida liigirikkam on mets, mida elujõulisemad on puud, seda paremini peavad nad vastu kahjurite ja haiguste rünnakule. Seega põhineb metsakaitse ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. On põhimõtteliselt kaks erinevat lähenemisviisi metsakasvatusele. Esimesel juhul rajatakse ja kujundatakse hooldamise käigus välja ühevanuseline puhtpuistu, kust on eemaldatud kõik ülearune (teised puuliigid, kuivanud puud jne.). Normaalse boniteediga kasvukohas annab selline puistu hea juurdekasvu, kvaliteetse puidu ja suure tagavara. Lõppraie tehakse lageraiena, mets uuendatakse külvi või istutuse abil. Selline ühevanuseline puhtpuistu on aga vastuvõtlik kahjurite ja haiguste mõjule. Lageraie tagajärjel muutub järsult
annaabi.ee 
