kogu raiutavast metsast. Samal ajal arvavad keskkonnakaitsjad, et ebaseadusliku puidu osakaal on kuni 50% MIKS ON HALB ? Ebaseaduslikud raied lühikese ajaga nullida metsameeste ja looduskaitsjate aastatepikkuse töö Raiutud puit taastub metsas saja aastaga, ent hävinenud metsa ökosüsteemid võivad taastuda aastasadu või üldse mitte kunagi. Kui pole võimalust puidu päritolu ja legaalsust kontrollida, ei saa ka metsakasutust jälgida, suunata ja korraldada Varimetsandus on majanduslikult otseselt kahjulik nii riigile, ühiskonnale kui ka tööstusele. Tasumata maksude tõttu saab riik märksa vähem tulu, metsavarguste ja ümbrikupalkade pärast kannatab kohalik kogukond. FAKTE METSANDUSEST Enne, kui metsi hakati üldse linnade ehitamiseks ja põldude rajamiseks maha raiuma, katsid nad umbes 60% maismaast. Okasmetsad moodustavad ühe kolmandiku maakera metsadest ja niisked vihmametsad umbes ühe viiendiku
Jätan siin ja edaspidi teadlikult kõrvale kõik need loodusväärtused, millele mets loob asendamatu keskkonna. Palgivoorid endiselt pikad. Metsatööstus on viimasel kümnendil arenenud väga jõudsalt. Saetööstuste väljaarendamine, mis võimaldab toorainet väärindada vähemalt ühe astme võrra, on süstinud optimismi, et riik tuleb välja arengumaa staatusest. Ent vaadates asja lähemalt, tuleb tõdeda, et tööstuse areng ei ole toimunud mitte metsakasutust tõhustades, seega ressursi paremini ära kasutades, vaid hoopis ekstensiivselt ehk ressursikasutust, seega raiet suurendades. Seda tõestab joonis 4, mis põhineb statistikaameti andmetel [1]: t ö ö t l e m a t a ü m a r p u i d u eksport mitte ainult ei jätku, vaid suureneb pidevalt. Vanad vead peegelduvad metsa näos. Metsakasutuse planeerimine on läbi teinud pika ja põhjaliku arengu, teadmised tegutsemiseks on olemas. Selleks aga, et tagada ühtlane, järjepidev ja jätkusuutlik
sajandil muudeti suurem osa metsast laiadeks põllu- ja karjamaadeks. Suurem osa metsa on säilinud Põhja- Inglismaal ja Sotimaal raske ligipääsu tõttu. Tänapäevaks on loodud palju rahvusparke, et säilitada seda vähestki metsa, mis on säilinud. Enda ressurssidega ning imporditava osaga suudab riik oma metsatoodangu vajaduse rahuldada. Metsamajandusest täpsemalt rääkida ei saagi, pigem metsa hoidmisest ning säilitamisest, Kuid siiski on see üks teravamaid küsimusi, mille tõttu metsakasutust reguleeritakse väga tähelepanelikult. 25 TÖÖSTUSE ARENG Tööstuslike toorainetena leidub Suurbritannias rauamaaki ja tina. Kuna riigil endal olid tööstusrevolutsiooni ajal olemas suured kivisöe varud (mille lähedale koondusid ka tänapäeva suurimad tööstusettevõtted), siis imporditi toorainet sisse, et seda koha peal töödelda ning siis valmis toodangut eksportida. Kusjuures industrialiseerimine saigi just
n. omavajaduste järgi ning suurt lööki loodusele ei tehtud ja mets taastus ise. Saksa- Taani valitsemise ajal talupoegade raietele maahärrade valdustesse kuulutatud metsades olulisi takistusi ei tehtud. Olukord muutus mõneti Rootsi valitsemise ajal, kui metsatööstus tegi oma esimesi samme ja algas metsamaterjali eksport sadamate kaudu ning tekkis mure metsavarude pärast. Nii 17. kui 18. sajandil tehti katseid piirata metsakasutust, anti välja määrusi, et takistada väärtuslikemate puuliikide (laevaehituseks- tamm jm.) liigset raiumist. Pidev poleemika valitses 18.sajandi II pooles kubermanguvalitsuste ja rüütelkondade vahel, kus tehakse korduvalt ettepanekuid piirata ale- ja kütisepõletamist, vähendada valgustuspeergude kasutamist talurahva poolt, jätta puust soosildade ja pakkteede, alusmüürita hoonete, laud ja puukoorkatuste ehitamine, asendada
annaabi.ee 
