PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Tommi Välja 6.a klass Mets Referaat Juhendaja : Pille Unt Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus...........................................................................................
korda. Inimestel tuleb olla kokkuhoidlik, tuleb kasutada vett korduvalt ja kaitsta varusid. Praegu lahendust veepuuduse leevendamiseks pole. Mets Aastas väheneb metsade pindala umbes 20 mln ha. Praeguste hinnangute järgi on 40% troopilistest vihmametsadest juba hävinud ning nende lõplikuks kadumiseks läheb veel umbes 30 aastat. Üle poole raiutavast puiduressursist kasutatakse küttena, ülejäänud läheb ehitusmaterjaliks või tööstuspuiduks. Metsakaitset rakendatakse arenenud maades, arengumaades hävitatakse metsa piiramatult. Loodusvarad Eestis Põhjavett kasutatakse raiskavalt, vett on siiski piisavalt. Metsade kasutamine pole kuigi säästlik, kuid piirangud on siiski abiks. Taastumatute varade poolest on Eesti vaene. Tähtsaim on põlevkivi, millest toodetakse elektri ja soojusenergiat. Ulatuslikult on turbavälju, kõige laialdasemalt ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, lubjakivi jms). Kasutatud materjalid http://et.wikipedia
eeberipuid, mahagon, palisandel, pokkpuid (guajanipuu), sandlipuid. 2) Kõvad lehtpuud: saar, tamm 3) Tarbeokaspuud: kuusk, mänd 4) Väheväärtuslikud puuliigid (ei osata või ei saa kuigi laialt tarbida) 5) Erikasutusega liigid (viljad, koor vms on vajalikud, kui puit) 3. Eesti väärispuud. Kadakas, karjalakask, pirnipuu. 4. Metsade majandamise põhinõue. Metsa majandamiseks nimetatakse metsa uuendamist, kasvatamist ja kasutamist ning metsakaitset. Metsa majandamine tähendab arukalt läbi mõeldud majandamiskava. Väga oluline on juhinduda sästliku metsamajanduse põhimõtetest. Raie ei tohi ületada kasvu. 5. Metsa kasvatus. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Kalandus 1. Mis on kalandus
võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Metsade tähtsus ja kasutamine- mets on maakeral põhiline eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja. Asendamatu loodusvara,annab kütte- ja ehitusmaterjali, toitu ning toorainet tööstusharudele, kindlustab paljudele inimestele töö ning loob soodsad võimalused puhkuseks. Metsa majandamist nimetatakse metsa uuendamist, kasvatamist ja kasutamist ning metsakaitset. Ökosüsteem- looduse isereguleeruv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnas, mida organismid mõjutavad. Metsatööstus- on tööstusharu, mis tegeleb puidu varumise-, esmase töötlemise ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. Kalandus- kalamajandus, on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse
( kliima, veestik, muld) kasvavad metsad Bioloogiline mitmekesisus: ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa üksuste mitmekesisus Metsasus: arv, mis näitab mitu protsenti pindalast on kaetud metsaga Puiduvaru: arv, mis iseloomustab kasutatavat puidu mahtu ja väljendatakse m³ - tes Puidu juurdekasv: arv, mis näitab metsa juurdekasvu, m³/ha aastas Metsamajandus: nimetatakse metsa uuendamist, kasvamist, kasutamist ja metsakaitset Jätkusuutlik ja säästev areng: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvkondade ja keskkonna arvelt 21.Eksamimaterjalide ülesandeid a) riigi metsamajanduse hindamine b) riikide ja regioonide metsade ja nende kasutamSise iseloomustus ning võrdlus
veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis · osaleb veemajanduskava koostamisel · omab erakordselt suure tuleohu korral õigust keelata metsa kasutamine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, jahinduseks, teadus- ja õppetööks ning rekreatsiooniks, samuti võõras metsas viibimine · korraldab talle kuuluvas metsas metsauuendamist, kasvatamist ja kasutamist ning metsakaitset · koostab jäätmehoolduse arendamiseks KOV üksuse jäätmekava (või koostöös teiste KOV-dega mitme KOV üksuse ühise jäätmekava), mis on arengukava osa · võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt, MTÜ-lt, SA-lt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
annaabi.ee 
