mahemeetodid" http://www.mesindusprogramm.eu/sites/default/files/ants- johannes_martin_09.03.2011tartu_ams_sipelgad_mesilas_esitlus_pr-7-1.4-33.pdf (02.10.2011) [2]Eesti Entsüklopeedia, 8. kõide, Eestientsüklopeediakirjastus 1995 [3] Loomad Burnie David, DK 2001 [4] Merihein A. Sipelgad metsas, Valgus, Tallinn 1975 [5] http://zbi.ee/punane/liigid/selgrootud.html (03.10.2011) [6] V. Maavara ja A. Merihein ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumi väljaanne, Sipelgate kasutamine metsakaitses, Tallinn 1968 [7] Aare Juhan, Rännumehe aabits, http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1095584/R+aabits+eesti.pdf (08.01.2011) [8] http://lt.wikipedia.org/wiki/Skruzd%C4%97l%C4%97s [9] http://no.wikipedia.org/wiki/Maur [10] http://fi.wikipedia.org/wiki/Muurahaiset [11] http://elurikkus.ut.ee/elr_tree.php?lang=est&id=184752&rank=60&id_intro=3 [12] http://raksti.daba.lv/referaati/2001/JDreimanis/ 8
Ants-Johannes Martin (sünd. 21. august 1946) ...lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996 Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on EMPÜ taimekaitseinstituudi teadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja. Uurimisvaldkonnad: sipelgate sotsiaalne homöostaas, kuklaste kaitse ja kasutamine metsakaitses ning keskkonna bioindikatsioonis, mesilaselaadsete tolmendajatetähtsus loodusliku mitmekesisuse suurenemisel ja kultuurtaimede viljelemisel. Aastast 1977 asutas koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 279) Eino Krall (sünd. 9.september 1931) ...Eesti zooloog (fütonemafoloog). Lõpetas 1955 bioloogina TRÜ. Töötanud samast
Sipelgad toiduna Tervise teenistuses Sipelgapesad kümblemiskohtadena ja magamisasemetena Karu toidus on sipelgaid kuni 15%, mis annab kuni 8% energiast …et sipelgad oleks söönud: Kuklasepere kogub suve jooksul kuni 1000 kg lehetäide nestet Suhkrust toodetakse energiarikkad varud perele Lehetäide nestest toituvad paljud entomofaagid Kuklased koguvad röövputukaid + taimne toit Sipelgad inimese teenistuses Metsakaitses, koduaedade kaitses Toiduna (Hiinas, Aafrikas, Austraalias) Tervishoius (sipelghape, sipelgavannid) Munade värvimine Sääsetõrjevahendina Puugitõrjes Hoiab maod eemal