· soodne mulla rektsioon ja kõrge bioloogiline aktiivsus · B horisondi läbikobestumine toimub talviti esinevate läbikülmumiste kaasabil Leostunud liivsavimullad karbonaatsel moreenil Adavere ümbruse põllumajandusmaastik Põllustatud alad LOODUSVÄÄRTUSED Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam- Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks. Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark Endla looduskaitseala · Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga
Lemmejõgi. Suuremaid järvi metskonna mail napib, valdavalt on tegemist suuremate rabalaugaste ja ajapikku sulustunud või riimveeliste lahesoppidega. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSVÄÄRTUSED Pärnumaa metskond asub Vahe-Eesti metsavööndi edelaosas. Metsad on lopsakad, 4 mitmekesised ja suure liigirikkusega. Suuremad metsakaitsealad, mis moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks, on Rannametsa-Soometsa, Nigula ja Sookuninga looduskaitseala. Pärnumaa metskonna metsamaa pindalast 18% moodustavad rangelt kaitstavad ja 22% majandamispiirangutega metsad . Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,9% ehk 1100 ha. Metskonna maadel on registreeritud 7 I kategooriasse ja 28 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Pärnumaa metskonna maadel asub arvukalt metsameeste meelest huvipakkuvaid
8. Kouri-Almyros - mets 9. Lecini of Etoloacarnania - saarepuistu 10. Zaros Iraklio Kreeta kanjonis - "Rouva" mets 11. Messeenia, Sapienza saar – igihaljas lehtmets 12. Promahona Likostomou Arideas – rumeelia männipuistute alad 13. Rhodose saar, Emponas – looduslik küpressimets 14. Kastoria, Gramos-Vitsi – iidsed metsapuistud 15. Rhodose saar, Profitis Elias - mets 16. Paranesti Drama - ürgmets 7 Rangelt kaitstud metsakaitsealad Kategooria Arv Kogupindala Metsa ja muu metsastatud maa pindala (1000 ha) (1000 ha) Rahvuspargid 10 110 93,5 Esteetilised metsad 19 33 24,7 Märgalad 10 96 24,0
Puistut asendavate häiringute intervall on Eestis keskmiselt 155 aastat (7). Võrreldes looduslike häiringutega on metsade majandamisest tingitud häiringud oma keskmiselt 80-aastase rotatsiooniga liiga sagedased, kusjuures need ei meenuta ka looduslikke häiringuid, kuna enamik biomassist viiakse raiete käigus minema. Seetõttu ei suuda paljud liigid majandusmetsades toime tulla. Selliste liikide kaitseks on loodud rangelt kaitstavad ja osalise majanduspiirangutega metsakaitsealad. Samal ajal on inimtegevuse tulemusena kujunenud ka spetsiifiliste loodusväärtusega uusi või sekundaarseid metsakooslusi, näiteks puisniidud ja palumetsad. Eesti metsanduse üldine eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemide olemasolevat mitmekesisust ja tootlikkust. Tavapäraselt säästvalt majandatavates metsades kaitstakse seetõttu ka mõningaid looduslike metsade elemente ning väikesi puutumatuid ja eriti väärtusikke metsaosi -vääriselupaiku. Lisaks sellele on rajatud
annaabi.ee 
