4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip), kasutada H.P.loengukonspekti! Maailmas on üle 300 hobusetõu. Kasutusel kolm klassikalist printsiipi. Klassikaliselt hobuseid tüpiseeritakse ja tõugusid klassifitseeritakse zooloogiliste, ökoloogiliste ja zootehnilise printsiibi järgi. Neist B.Franki järgi jaotatakse: idamaine rühm ja läänemaine rühm. K.Edwardi järgi 1)stepihobused 2)kiltmaahobused, 3)metsahobused. Zootehnilise klassifikatsiooni alusel jaotatakse tõud vastavalt nende leemiseks kulutatud mõtestatud inimtöö hulgale. C.Darwin järgi primitiivsed kohalikud e. Aborigeensed, ülemineku e parandatud ja kultuur ehk tallitõud. A. Middendorffi klassifikatsioon põhineb hobuse põhiallüürile, liikumisviisile ja selle adekvaatsele eksterjöörile. Ta jagas sammu ja kiirushobusteks. 5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi
See taksitab metsastumist. Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakatagi enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud. · Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikudel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema kahata. Meil kasvavatest taimedest on sealt pärit krookused, tulbid, hüatsindid, meelespead... Loomad · Loomad:gaselle, metsahobused, eesleid ja saiga-antiloope. · Peale nende suurte loomade on oluline osa ka väikestel närilistel, vihmaussidel, sipelgatel, termiitidel, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. · Erinevate loomaliikide esindajad: 1. Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan e. Metseesel, piison. 2. Lihatoidulised imetajad: koiott(omnivoor e. Segatoiduline), hunt, hüään, mäger. 3. Närilised: suslik, rohtlahaukur,lemming,mutt. 4
Pea on hästi lühike ja laia otsmikuga. Pea ja ninamik on nõgusa profiliga. Kolju indeks on 223- 238. Tagasihoidliku karvakattega, nahk on kurruline. Jõhvkarvad on hõredad ja heledad. Väike- Aasias, Araabia Poolsaarel, Ida-Aafrikas, Etioopias. See tüüp on aluseks kõikidele tänapäeva kiirushobustele. Kahes osas: massiivsed.e berberi hobused ja teised kergemad: araabia täisvereline.(aluseks tänapäeva kiirushobustele) 3. Metsahobused levivad metsavööndis. Kolju index on 230-240. Kohalikust väiksest hobusest alguse saanud. Metsa hobune on väiksem. 120-140cm kõrge. Tal on lai otsmik ja lühenenud näo osa ja lai otsmik. Tal on paksud lõuapärad.Kael on tugeva lakaga. Ja ka jõhvkarvad on hästi tugevad. Karvastik on väga lopsakas. Neil on metsikule iseloomulikud värvused (kõrb, võik jne.) ja neil on must jutt selja peal. Eesti hobune, Soome hobune, Leedu hobune
annaabi.ee 
