Vargamäe põllulapid olid söötijäänud, hooned oli osaliselt lagunenud, ning need vajasid remonti. Vargamäe krunt oli suuremosa, kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli enamasti kas rabaserv, soopealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, kus lainetas veel elus vesi, nii et ainult paiguti talle ligi pääses. Kevadeti suurvetega ja sügisvihmadega pidi seal otse kui järvepealne olema. Aruheinamaad oli seal vaid väike lapike. Natuke Vargamäest eemal oli ka suurem metsaheinamaa, ning seal pidi isegi hea metsatükk olema. Andres oli Vargamäe ostnud seetõttu, et teised sobilikud talud oli juba ära ostetud või pole müüdud. Oli ka kallimaid kohti müügis, aga nende peale Andrese hammas ei hakanud. Andres pole sellise kaalutusega Vargamäed ostnud, et hiljem saaksid mingid vöörad inimesed selle koha üle võtta, vaid et tema omad lapsed selle taluga edasi tegeleksid. Andres tahtis rabad loomakandvaks teha, et nad ei peaks enam kõhuvi vee ja
Pliidi ja ahju ees olid põrandas suured lamedad põllukivid.Olid ka kõrval hooned ja suur õunaaed (Lisa 1 punkt 1). 1.3 Lapsepõlvekodu Helvi lapsepõlvekodu asus Saadjärve vallas Suursöödi talus, mis kandis nime Jõe talu. I Eesti Vabariigi ajal jagati Suursöödi talu osadeks. Helvi vanemad said sellest ühe osa, 12 ha. Põllumaa asus kohe vastu Laeva valla piiri, seega kõrvuti tema vanaisa maaga. Heinamaast osa oli Laeva jõe äärne luht, teine osa 1,5 km kaugusel olev metsaheinamaa nn. Hundiheinamaa.Kodu rajati maantee ja jõe vahele. Maa oli madal, sellepärast veeti pinna tõstmiseks hobusega palju mulda juurde. 3 Esimene ehitis oli saun. Teisena ehitati laut, küün ja ait, mis asusid ühe katuse all. Elumaja ehitati alles 1928 aastal, Helvi sünniaastal. Elumaja oli sindlikatusega palkmaja. Majas oli väike esik, sahver, köök ja kolm tuba. Mõned aastad hiljem ehitati võlvitud laega raudbetoonist kelder
kasutamine on lõppenud, iseloomulik on noorte samaealiste puude esinemine eakamate vahel. Puisniit: Puisniit on ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad (liituvusega kuni 30%) ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse (Truus jt 1989). Sõna ,,puisniit" võttis kasutusele K. R. Kupffer aastal 1912. Puisniidu muud nimetused: metsaheinamaa, niidimets, niit, heinaaed. Puisniit on Eestis vanim talupojakultuuriga seotud maastikutüüp. Puisniitude liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine (muudab konkurentsisuhteid liikide vahel annab nõrgematele võimaluse). 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. Komplekskoosluses leiavad endale kasvukoha nii metsa- kui niiduliigid. 3) Liigirikkust mõjutab oluliselt mullaviljakus, mulla niiskus ja mulla happesus (pH) - Lääne-Eesti
annaabi.ee 
