Maapinnal võivad mõned saasteained (nt ammoniaak, lämmastikoksiidid) reageerida maapinnas leiduva veega ja algab protsess, mida kutsutakse eutrofikatsiooniks. Happevihm Happevihmal on arvestatav mõju keskkonnale. - Järvede ja jõgede taimestikku ja elusloodust kahjustab vee üha kasvav happelisus, mis on põhjustatud happevihmast. Hapestumine on hävitanud kalavarusid tuhandetes Skandinaavia järvedes ja jõgedes. - Kui happevihm sajab metsaalusele, muudab see maapinna "koostist" - PH-taset. Puud saavad mulla happelisuse tõttu sealt vähem toitaineid ning see teeb metsad vastuvõtlikumaks põuale, haigustele ja putukate rünnakutele. - Vihmavesi jõuab põhjavette ja suurendab meie joogivee happelisust, mis võib olla ohtlik meie kõigi tervisele. - Happed ründavad ehitisi ja monumente, söövitades materjale, millest need on ehitatud. Eutrofikatsioon
Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja madalsoo turvasmuld) saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed vanusest langeb igal aastal metsaalusele 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. abinõud (raied) sügavamatesse mullakihtidesse. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise Tormikahjustused on metsaomanikule Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt
taimejäänuste, amorfse kõdu ja mulla mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (tüsedus 10-30 cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on aga üle 30 cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja vanusest langeb igal aastal metsaalusele maapinnale 2-7 t/ha orgaanilist ainet - varist. Lisaks maapealsele varisele satub osa orgaanilisest ainest mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast pärit, aga ka atmosfäärist pärit (sümbiontne sidumine) toiteelementidest jõuab mulda tagasi (juurde). Rohkesti varist võivad toota ka alusmets ja -taimestik
lagunema ja moodustub kõdu, millest tekib huumus. Puud ammutavad oma juurtega mineraalaineid sügavatest mullakihtidest. Varisega satuvad need ained mullapinnale ja ülemistese mullakihtidesse. Nii rikastab mets ülemisi mullakihte toitainetega, millest osa kasutab ära taimestik, osa uhutakse aga sademeteveega uuesti alumistesse mullakihtidesse. Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja vanusest langeb igal aastal metsaalusele maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. Teatud osa orgaanilisest ainest satub mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast hangitud toiteelementidest antakse mulda tagasi. Rohkesti varist annavad ka alusmets ja -taimestik. Sarapuu alusmets võib 14 aasta vanuses noorendikus anda 26% kogu varisest. Varise hulk oleneb ka meteoroloogilistest tingimustest: põuastel aastatel on varist vähem. Segapuistutes on