anda noortele, juba alates lasteaiast alates, loenguid keskkonnasäätlikuse vajalikkusest ja kuidas seda teha. 6. Riik võiks maksta nendele majapidamistele toetusi, kes sorteerivad oma prügi. See tõstaks kindlasti paljude inimeste huvi sellise tegevuse vastu, isegi kui makstavad summad oleks väikesed. 7. Keskkonnareaostamise eest tuleks maksta suuri trahve ja inimesed, kes näevad kedagi reostamas võiks saada rahalist preemiat. See võib vähendada metsaalla visatud prügimägede arvu. 8. Suurüritusi, nagu oli ,,Teeme ära!", tuleks korraldada tihedamini, kuid samasuure reklaamikampaaniaga nagu oli see esimene kord. Paljud inimesed ei liitu tegevusega just sellepärast, et teavitustööd pole piisavalt. 9. Riik võiks maksta toestust nendele ettevõtjatele, kes taaskasutatavatest materjale kasutavad ja uuesti ringlusesse lasevad. Niiviisi saaksid ettevõtjad toodete hindu madalamaks lasta ja tarbijad ostaksid neid meelsamini.
asi, ning poest koju jõudes ja oma koti sisu uurides mõistavad, et asi mis nad äsja olid soetanud pole neile üldse vajalik, ning see visatakse lihtsalt ära. Leidub ka hulk inimesi, kes ei mõtle mida teeb loodusele see, kui visata prügi maha. Nad kas arvavad, et ehk keegi teine selle kunagi ikka üles korjab või neil on lihtsalt ükskõik ja loobivad hoolimatult rämpsu. Järjest rohkem inimesi veavad oma suured prügihunnikud metsaalla, lootes sellega kokku hoida oma rahakotilt. Paari aasta eest lükati käima projekt ,,Teeme ära", mille eesmärk oli puhastada Eesti prügist. Kuigi algul tundus, et see oli edukas, siis tänaseks päevaks pole olukord sugugi paremaks muutunud. Palju on ka suuri tehaseid, mille tagajärjel tekkinud mürgised ained jõuavad meie veekogudesse. See seab ohtu seal elutsevad kalad ja linnud, kes suure saaste tõttu võivad hukkuda.
Mis viga elada Eestimaal, kus kõik on nii positiivne? Puhtus- see tähendab, et inimesed hoolitsevad enda eest, oma kodu eest, aia eest ja oma maa eest. Kas viimane on see, millele riigikodanik tähelepanu pöörab? Sõites mööda teed, pole kohta, kus poleks midagi ilusate roheliste puude alla visatud- ehtne näide Statoili kohvitopsidest, kilekottidest, mis autoklaasi lendavad ja nägemist takistavad ja see meeletu sodi, mis autodest ja kodust välja tuuakse ja metsaalla visatakse. ,,Küll see ära koristatakse" mõtleb tavaline eestlane. Ja tavalisi eestlasi on meie maal väga palju, kahju, et inimesed ei mõtle iga päev nagu talguliste meeskonnaliikmed, kes märkasid seda saastatud loodust ja võtsid midagi ette. Juba kolm aastat on inimesed ühel heal päeval koristanud metsaalguseid ja jõeääri, puhastades väga väikse osa meie Maarjamaast. ,,Teeme ära" projekt on küll tõhus,
Kasutatud rehvid kuuluvad jäätmeseaduse põhjal probleemtoodete nimistusse ning nende jaoks on töötatud välja eraldi kätluslahendus. Tootjale on jäätmeseadusest tulenevalt kehtestatud kohustused, mis kannab nimetust tootjavastutuskohustus. See tähendab seda, et rehvide maaletooja, Jäätmeseaduse järgi Tootja, peab hakkama organiseerima vanade rehvide kokku kogumist ning nende rehvide edasist taaskasutusse suunamist. Üldiselt metsaalla vedelema jäetud vanarehvid ei eralda keskkonda ohtlikke aineid. Rehvid on väga inertsed ega lagune isegi aja jooksul. Pigem rikuvad lohakile jäetud kasutatud rehvid vaatepilti ning risustavad loodust. Ohtlikuks võivad need muutuda pahatahtlike süütamiste tagajärjel, kuna siis eralduvad keskkonda mürgised suitsugaasid. Kasutatud rehvide taaskasutamiseks on töötatud välja mitmeid tehnoloogiaid. Eesti on viimaste aastatega kõige populaarsemaks kujunenud rehvide protekteerimine
annaabi.ee 
