Metsadest on leitud rohkem kui 4 000 seeneliiki. Eestis on 321 linnuliiki, kellest 213 pesitseb või on pesitsenud Leedus. Leedu Punane Raamat on juriidiline dokument, millele haruldaste ja ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide kaitse toetub. Punane Raamat sisaldab 767 taime, looma, sambliku ja seene iseloomustust. Levinuimad puuliigid: harilik mänd, Norra kuusk, arukask, sanglepp ja haab. Metsades kasvab ka mitmeid erandlikke puuliike. Tammepuistud katavad 2% Leedu metsaalast. Tamm sümboliseerib tugevust, sajandeid tagasi oli tamm Leedus austusega kaitstud. Stelmuze tamm on jämedaim Leedus ning on üks vanimaid kogu Euroopas. Selle tamme vanus on umbes 1500 aastat, diameeter on 3,5 meetrit. Ainult 8-9 meest koos suudavad Stelmuze tamme tüve ümbert kinni võtta. Leedu kõrgeim puu on 46 meetrit kõrge ning 150-aastane lehis. Minevikus uskusid leedulased, et pihlakas kaitseb nõidade ja kuradite eest, seetõttu istutati pihlakas iga kodu ukse juurde
korraldustest.(1) Aastasadu on inimesed Euroopas kasutanud metsi eri viisil ja muutnud nii nende struktuuri. Euroopa metsad on tõepoolest inimtegevuse tulemusel muudetud, teisenenud liigilise kooslusega metsad ehk niinimetatud poollooduslikud metsad. Poollooduslike metsade osakaal on 85 %. Lisaks neile metsadele praktiseeritakse metsandust Euroopa puuistandustes. Puuistandused, mis asuvad peaasjalikult Lõuna-Euroopas, moodustavad ligikaudu 8 % Euroopa metsaalast. Metsandustegevusest välja jäävad looduslikud metsad ( 3 ), mis asuvad peamiselt Ida- Euroopas, Balti riikides ja Põhja-Euroopa riikides, hõlmavad ligikaudu 5 % metsaalast.(1) Looduslikud metsad ja metsade kaitsealad on olulisim metsaliik bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. Looduslikud metsad on ka kliimamuutuste mõjude suhtes stabiilsed ökosüsteemid. Euroopa metsaalast on bioloogilise mitmekesisuse tarvis kaitse all umbes 8 % ja
levikule 1959.a. kaitse alla võetud territooriumi (lisa 2) suurus on erinevate andmete järgi veidi erinev. Kirjanduse (Kumari, 1960) järgi on see ca 265 ha, 1959 a. kaardi järgi hinnates ca 274 ha. 1978. a. kaardistati kõnealune piirkond Eesti metsakorralduskeskuse poolt. Koostati kaitseala plaan, kirjeldus ning tehti majandamisettepanekud. Kaardi järgi on projekteeritud piiridega keeluala pindala 245 ha. 1959. ja 1978. a kaartidel on kaitseala piiridesse jäänud ka osa metsaalast. Kaitse alla ei ole võetud kogu säilinud niiduala. 1978. a kaardil on hõreda niidu ja põõsastega puistut või heinamaad 236 ha. Nii 1959. a. kui ka 1978. aasta kaartidel esineb kaitstava territooriumi piiride tõmbamisel palju ebatäpsusi. Keeluala piiride määramisel ei ole arvestatud seda, et piir jookseks mööda luhakõlvikute piire. Kohati jääb sinna metsakooslust, mis pole seotud kaitseala loomise eesmärkidega. 1959. a. botaanilise keeluala piir (lisad 1, 2) tõmmati
mis on väga moes kõige kallimates restoranides), kartul, sibul ja värsked puuviljad. 151 Metsandus Portugalis Hiljutised uuringud on näidanud, et hinnanguline osakaal umbes 38% kogu Portugali maa- alast on hõivatud metsadega ja tegelikult seda tuleb märkida, et metsadhõivavad veelgi suurem ala kui põllumajandus-ja kasvatamine. Portugalis, suur osa metsaalast on kaetud looduslike mändidega umbes 31% kogu metsade pindalast, millele järgneb korgitamme puud umbes 23% piirkonnast ehk 713.000 hektarit samas eukalüptile kulub umbes 21% metsa valdkonnas. Praegu hõlmab peamisi ekspordi tooteid Portugalis metsasaadused ja nad on arenevad aeglaselt üheks kõige olulisemaks tootjaks Portugali majanduses. Mõned kõige olulisematest saadustest Portugalis on paberimass ja papp, puit, pudeli.
annaabi.ee 
