See väärtus annab tõhusa indikaatori elupaikade ligipääsetavuse hindamiseks. Tulemused ja arutelu Uuringu tulemused toovad välja kaks erinevat mustrit konnade territooriumi eelistuste kohta (Joonis 3): 1) suured iga-aastased konnade koduterritooriumid, kus on enam kui üks sigimispaik ja mida mõjutavad väga hästi läbitavad metsased alad. 2) väikesed ja killustunud elupaigad, millel on vaid üks isoleeritud sigimispaik ja mida mõjutavad inimdomineeritud ja väikeste killustatud metsaaladega maastikud, kus peamisteks takistusteks on vabrikud ja maanteed. Erinevate takistuste väärtusi arvesse võttev arvutamine näitas, et tihedalt asustatud linna alad ja maanteed ning ebasobivad elupaigad on rohukonnadele peamiseks takistuseks. Jaotumismustrid näitasid, et sobivad asualad võivad olla ka laialipillutatud ja isoleeritud koos katkestatult paiknevate metsaaladega. Tulemused näitasid ka, et liigi kõige suurem
metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa. Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Ääristatuna Himaalaja eelmäestikeni küündivate metsaaladega, laiub tasandik 1600km kuni Bengali laheni, kuid mõni paik on säilitatud looduskaitsealana siinsele metsikule loodusele, mis on kuulus oma tiigrite, leopardide ja elevantide poolest. Bengali rohelus on väravaks Darjeelingi ja Assami teeistandustesse. Poolsaare kaljust lõunaosa katavad madalad mäed: Vindhya ja Satpura põhjas ning rannikuga paralleelselt kulgevad Lääne- ja Ida- Ghatid. Metsasel Malabari rannikul lanes kasvatatakse kookospähkleid, beetlipähkleid,
35 kraadini. • Pinnamood: Soome maastik on valdavalt tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soome kõrgeim punkt Halti (1324 m). Lõuna-Soomes võib näha mandrijää taandumisel tekkinud oose (Salpausselkä).Levinuim kivim on graniit, mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades. • Taimed: 86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask. • Loomad: Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik,metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi
kirjeldada kahe näitajaga: 1) ala bioloogilise ning maastiku ökoloogia alusel ja 2) haldusala piiride alusel. Uurimusel käsitleti 9880 km2 suurust ala, mis piirnes lõunast Lokka kunstlike järvedega ning Porttipahtaga ning põhjast Inari järvega. Lapimaa on taimestiku kasvuperioodiks 100-140 päeva, ning soojuse summeeritud väärtuseks 600-750 kraadi, võrreldes 750-1000 kraadiga teistes kommertskasutuses olevate Soome metsaaladega. Sademetehulk varieerub 320-420 mm aastas. Enamus piirkonna metsi, milles on alla 750 kraadi, kutsutakse nii-öelda hoiumetsadeks, milles metsaraiet ning uuendamist viiakse läbi ülima hoolega. Haldusalad Põhja-Soome on jagatud 56. põhjapõtrade karjatamise piirkonnaks, millest antud töös keskendutakse kolmele: Lappi, Hammastunturi ja Ivalo (joonis 1). Kõigis kolmes piirkonnas on pikka põhjapõtrade kasvatamise traditsioon. Muud maakastusviisid on erinevalt arenenud. Joonis
Kliimamuutused ja ökoloogiline taust • Pleistotseeni lõpp, algab Holotseen (ehk jääajajärgne aeg) • Muutused maailmamere tasemes lühikese aja jooksul: meretaseme kiire tõus: • jäämaksimumi ajal maailmamere tase 121 m tänapäevasest madalamal • Aastaks 7500 eKr – tõusnud ca 75 m, sh kaks kiiret tõusuperioodi vahemikus ca 10500-9500 eKr ja 8500-7500 eKr • Taimestikumuutused Põhja-Euroopas: tundra asendub metsaaladega • Muutused suurimetajate koostises: mammut, karvane ninasarvik jt kaovad enamiku Euroopa alalt Suuremad muutused mujal: • Maismaasild Aasiast Põhja-Ameerikasse kaob • Kliima muutub niiskemaks, mh osa Sahara kõrbest kattub taimestikuga Mesoliitikumile on iseloomulik • Elatusvahendite mitmekesistumine – suurulukite küttimise kõrval kala- ja mereloomade püük, uued saakloomad, püsiasustuse kujunemine
annaabi.ee 
