tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete läbiviimise teel. • Selgita mõistete tähendused! Mõõtmine-füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtühik-füüsikalise suuruse(nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste(nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Mõõtetulemus- Mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. Mõõtevahend-on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega. Kaudne ja otsene mõõtmine-Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne on mõõtmine, mile korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu.(nt auto kiirust saab otseselt mõõta spidomeetri abil aga ka leida kaudselt, arvutades kiiruse mõõdetud
Mõõteriista kirjeldavad suurused ja hoiutingimused on esitatud riista passis. KAS IGA skaalat omav seadeldis on mõõteriist? MÕÕTESEADUS Mõisted: mõõdetav suurus ehk mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata; mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvalitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; mõõtevahend on kindkate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega; materjaalmõõt on mõõtevahend füüsikalise suuruse ühe või mitme väärtuse püsivaks edastamiseks või esitamiseks; mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul; mõõtesüsteem on mõõtevahendite ja lisaseadmete komplekt, mis on koostatud kindla mõõteülesande jaoks;
Ning tegelikkuses saadav arvväärtus sisaldab juhusliku suuruse X5 arvväärtust. 8. Metroloogia põhiaksioomid ) 1) mõõtmise olemus on võrdlemine (ainult ühe suureuse olemasolul pole võimalik). 2) Mõõtetulemus on olemuselt juhuslik suurus 3) Ilma eelneva informatsioonita mõõdetava objekti kohta mõõtmisi teha ei saa 9. Mõõtevahendid, nende liigitus. Mõõtevahend on mõõtmistel kasutatav normitud metroloogiliste omadustega tehniline vahend. Mõõtevahendid kehastavad, hoiavad, reprodutseerivad mõõtesuurusühikuid. Mõõdetavat suurust võrreldakse mõõtühikuga mõõtvahendi abil. Eristatakse mõõdud, mõõtemuundur, mõõteriist. Lisaks erilist liiki mõõtevahend etalon. Otstarbe järgi jaotatakse etalonideks(kehastab), taatelmõõtevahend(ülekandeks) , töömõõtevahend(tavalised mõõtmised) lisaks õppemõõtevahendid
- ei tohi olla nähtavaid jälgi vigastustest või korrosioonist; -skaala numbrid ja kriipsud peavad olema selgelt loetavad; 9.2. Eelnev töökorrasoleku kontrollimine Eelneval kontrollimisel tuleb kindlaks teha, et oleks tagatud järgmiste nõuete täitmine, mis vastasel korral võiksid mõjutada liialdatult mõõtmistulemusi 10. Metroloogiliste parameetrite määramine 10.1Määramatuse hindamine kogu mõõtepiirkonnas 10.2Määramatus 0,1 mm mõõteulatuses 11. Tulemuste töötlemine Mõõtmiste tulemustel arvutatakse variatsioonid ja muud 12. Mõõtemääramatus 13. Tulemuste dokumenteerimine 13. MASSIMÕÕTEVAHENDI KALIBREERIMISMEETOD Sama, mis mõõtevahenditel, ainult kalibreerimine on teistmoodi: 2. Kalibreerimine
Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud ühikud, mis defineeritakse põhiühikute kaudu suurustevaheliste seoste abil. Kokkulepitud põhiühikud ning neist tuletatud ülejäänud mõõtühikud moodustavad kogumi, mida nimetatakse mõõtühikute süsteemiks. Mõõtevahend on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. (vasktraadi kaudu mõõdetakse takistusmõõtjaga temperatuuri) Mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul, nimetatakse mõõteriistaks. (joonlaud, ampermeeter, sekundkell, termomeeter) 18. Mis on SI ja milles on selle olulisus? SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (lühend SI tuleneb prantsuskeelsest
Ampermeetrite mõõteulatust laiendatakse vahelduvvooluahelates spetsiaalsete voolutrafodega. Voolur on pöördvõrdelised mähiste keerdude arvudega Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis rööpühendatakse tarviti või toiteallikaga. Voltmeetri mõõteulatuse laiendamiseks jadaühendatakse temaga eeltakisti . , millest eeltakistus 23.Number mõõtevahendid Mõõtevahend on mõõtmistel kasutatav teatud kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. See on üldmõiste, mis haarab kõiki tehnilisi vahendeid, mis hoiavad ja reprodutseerivad mõõtesuuruse ühikut: andurit, mõõtemuundurit, mõõturit ja arvestit kui ka mõõtu, etaloni, etalonainet ning keerukat mõõteseadet, komplekti ja süsteemi. , . () , (, , , , ). . 24
Mõõteriista kirjeldavad suurused ja hoiutingimused on esitatud riista passis. KAS IGA skaalat omav seadeldis on mõõteriist? MÕÕTESEADUS Mõisted: mõõdetav suurus ehk mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata; mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvalitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; mõõtevahend on kindkate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega; materjaalmõõt on mõõtevahend füüsikalise suuruse ühe või mitme väärtuse püsivaks edastamiseks või esitamiseks; mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul; mõõtesüsteem on mõõtevahendite ja lisaseadmete komplekt, mis on koostatud kindla mõõteülesande jaoks;
kehtiva etaloni staatuse teat. suuruse kindla väärtuse jaoks vastuvõtu-,registr.- akt. Metroloog. kehtivus on dokmuntidega, mis kinnitavad ta mõõteomaduste kehtivust kalibreerimis-, taatlustunnistus. 72. Mõõteastendik Sama (mõõte-)suurustüübi etalonid paigutatakse astendikku, s.t. määratakse nende etalonidega seotud mõõtemääramatused, et iga etalon oleks kohandatud kindlaks kasutussihiks. Astendik esitab tasemete rea, mida kasutatakse iga mõõtevahendi metroloogiliste omaduste sidumiseks vastava suuruse primaaretaloniga. Mingi kindla mõõtesuuruse korral kasutavate mõõtevahendite astendik esitatakse konkreetselt kalibreerimisahela kujul, mille ülesandeks onkasutuses olevate mõõtevahendite täpsuse alalhoidmine. Sõltuvalt riigist võivad kalibreerimisahelal olla erinevad vormid. Mõõtevahenditele loodud mõõteastendike ainsaks eesmärgiks on mõõtemääramatuste vähendamine ja maksimaalse usaldusväärsuse andmine kõikidelemõõtmistele
annaabi.ee 
