Ei defineerinud Spencer sotsioloogiat kui teadust ega selgitanud täpselt selle suhet teiste ühiskonnateadustega, kui ta pöras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele.Spenceri arvates uurib sotsioloogia ühiskonna arengu seaduspärasusi ja selle koht võiks olla ajalooteaduste hulgas. Kuid sotsioloogia, kasutades ajaloolisi fakte ja tuginedes neile, uurib ühiskonna olukorda ja selle arengutingimusi ning sarnaneb tema arvates metodoloogilisest aspektist rohkem bioloogiaga kui ajalooga. Tänu tema teostele kujunes sotsioloogia üleüldiseks ühiskonnateaduseks, mis sisaldab antropoloogiat, etnoloogiat ja ühiskonna arengu üldteooriat. Kelle ja millega samastab Spencer sotsiaalseid kooslusi ning ühiskonda tervikuna? Mida tähendab sotsiaalne differentseerimine ühiskonna arengu seisukohalt? Milles seisnevad Emile Durkheimi põhiideed? Emile Durkheim (1858-1917). Peetakse üheks suuremaks sotsioloogia klassikuks. Väitis, et
minevaks hindamiseks. Samuti, on aga olemas sisemine loogika kvantitatiivseteks-eksperimentaalseteks hindamisteks, kus testitakse deduktiivselt hüpoteese, mis on üles ehitatud teoreetilistele eeldustele. Erinevate lähenemiste segatud osad on tihti aineks filosoofilisele vaidlusele. Kuid siiski, hindamise praktiline mandaat koguda olulist ja võimalikku informatsiooni otsustajate ja huvigruppide esindajate teavitamiseks, kaalub tegelikkuses üles mured hindamise metodoloogilisest puhtusest ning mis sageli põhinebki ainult filosoofilistele argumentidele. Praktikas on siiski võimalik ja sageli ka vajalik kombineerida erinevaid lähenemisi omavahel. Kui me esialgu võrdleme mitmeid teid, millede puhul kvalitatiivsete teemade mitmekesisus võib olla kasulik, siis me võime võrrelda ka teid, mille puhul on võimalik kombineerida omavahel nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid.
kindlasti oma ajalooline põhi või taust, mis tuleks alati enne oma probleemi lahkamise kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis erilise, uue lähenemisviisi, põhjendades kindlasti oma valikuid, kui mingit ajastut etappideks jagama hakkame. Vaadeldes ükskõik mis nähtust arenevana, muutuvana, tekib alati küsimus, kuidas luua sellist süsteemi, mis need muutused kõige paremini esile tooks ja neid ka seletada aitaks. Periodiseerimise küsimus on metodoloogilisest seisukohast põhimõttelise tähtsusega. Sageli sõltub sellest uurimisaspekt ja käsitlusviis, samuti võib probleemi asetus ja meetod omakorda määratleda, kas ja millist periodiseeringut kasutatakse. Periodiseerimine ajalooteaduses loob süsteeme, kuid iseenesest ei eeldata periodiseerimise põhjendamist, kuna seda peetakse enesestmõistetavaks. Kui aga küsida, mida kujutab endast periood ajaloo uurimuses, mis on selle funktsioon,
eeskätt kvantitatiivset ja kvalitatiivset, mis täiendavad ja tõendavad Tõlke uurimine 163 üksteist ning aitavad esile tuua nõrki kohti või parandada puudujääke. Nii täiendavad näiteks tõlkimisprotsessi uurimisel üksteist tõlgitud tekst (pigem kvalitatiivne), klahvivajutuste salvestused (kvantitatiiv- ne) ning intervjuu tõlkijaga (kvalitatiivne). Selliselt trianguleeritud uurimuse puhul räägitakse ka metodoloogilisest triangulatsioonist (nt Jakobsen 2006). Kui kasutatakse sama meetodiga saadud eri tüüpi andmeid, nt valmistõlge ning tõlkimise ajal salvestatud klahvivajutused või silmaliigutused, on tegemist andmete triangulatsiooniga (Carl et al. 2011). Mõlemal moel lisab see uurimusele usaldusväärsust ning aitab tõlkimise ajal toimuvat paremini mõista. Tõlkija uurimine Kuigi tõlkija ja tõlkimisprotsessi uurimist käsitletakse ka eraldi,
annaabi.ee 
