Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: Triin Saue Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid..............
AEG JA AJASÜSTEEMID. VAATLUSAJAD Geograafilist punkti maakeral iseloomustab tema geograafiline (ida- või lääne-) pikkus ja (lõuna- või põhja-)laius . Eesti meteoroloogiajaamade geograafilised koordinaadid JAAM geogr.laius idapikkus NAISSAAR 59,6 24,5 KUNDA 59,5 26,6 TALLINN 59,4 24,6 PAKRI 59,4 24,0 JOGEVA 58,8 26,4 NARVA 59,4 28,2 JOHVI 59,3 27,2 VÄIKE-MAARJA 59,1 26,2
1800. Ilmavaatlusi rohkem kui 50 aasta jooksul alates 1838.a. tegi Paldiski kohtufoogt Carl Kalk. Tema vaatluspäevik on säilinud EMHI Fondis. Meteoroloogia kui iseseisev teadusharu hakkas arenema sajandi teisel poolel Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamisega 2. detsembril 1865 Arthur Joachim von Oettingen poolt. Sellega pani ta aluse vaatluste reale, mis kestab tänapäevani. A. Oettingeni teeneks on ka meteoroloogiajaamade võrgu loomine Baltimaades. Pärast Eesti NSV moodustamist 1940. a. juulis hakati hüdro- meteoroloogiateenistust ümber korraldama. 1941. a. jaanuaris loodi Nõukogude Eesti Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsus. Valitsusele anti üle kogu olemasolev meteoroloogia-, hüdroloogia- ja agrometeoroloogiajaamade võrk. Juba enne Eesti taasiseseisvumist töötati välja meteoroloogide poolt Eesti Vabariigi meteoroloogia, hüdroloogia ja keskkonnaseire kontseptsioon
vaatluste reale, mis kestab päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selektiivse iseloomuga. Osooni tänapäevani. A. Oettingeni teeneks on Eristatakse positiivset selle arvelt. Selles kihis esinevad nn. neelamisjooned on kõikjal. Neeldumine ka meteoroloogiajaamade võrgu kiirgusbilanssi ja negatiivset pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule kasvab koos temperatuuri kasvuga. Kõige loomine Baltimaades. Pärast Eesti NSV kiirgusbilanssi
annaabi.ee 
