mis näitab et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maatüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks ning mis on läbimõõdult umbes 2050 km ja kõrguses 1001000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb
maa-alust ehitust. Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3,5-km läbimõõduga ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. Puurimisel avastati meteoriidikraatritele omane keskkerge. Kraatrit ümbritseb veel 12-15 km läbimõõduga omapärane ringmurrang, mille kulgu võib jälgida isegi kosmosefotodelt. Neugrundi kraater Neugrundi struktuur on Kärdla kraatrist tunduvalt vanem, umbes 535 miljoni aasta vanune. Struktuur on mitmeringne: keskse süviku ümber esineb vähemalt kolm aluskorrakivimitest rõngasvalli. Vallidest seesmine on kõrgeim ja terviklikum ning paremini kättesaadav
(Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300600 miljonit aastat tagasi. 5 Teised pinnavormid Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 2050 km ja kõrguses 1001000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks.
5.2 Kaatri kuju Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3, 5-km läbimõõduga ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. Puurimisel avastati meteoriidikraatritele omane keskkerge. Kraatrit ümbritseb veel 12-15 km läbimõõduga omapärane ringmurrang.15 14Ibid. 12 15Ibid. 13 6. Räpna ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater Madalal künkal painevat veega täitunud lohku, mis aeg-ajalt on kasutamist leidnud linaleopaigana, tunnevad Räpina kandi inimesed Tsõõrikumäe, ka Tsõõrumäe nime all juba aastasadu
annaabi.ee 
